Päevakorra profiil: Kalle Laanet
Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (572 SE) esimene lugemine
2025-04-09
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõige olulisemad teemad on riikliku julgeoleku tagamine e-residentsuse kuritarvitamise ja kodakondsuse pettuste vältimise kaudu ning halduslik tõhusus digitaalse isikutunnistuse väljastamise lõpetamisel. Poliitiline hoiak on tugevalt poliitika- ja julgeolekupõhine, rõhutades vajadust kõrvaldada rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid, mida on mainitud ka rahvusvahelistes aruannetes. Kiireloomuline vajadus muuta seadust tulenes ka praktilisest probleemist, et digitaalsete isikutunnistuste leping lõpeb 1. mail.
1 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõrge asjatundlikkus on näidatud isikut tõendavate dokumentide väljaandmise protseduuride, e-residentsuse riskijuhtimise ja seadusandluse ajastamise osas. Ametnikud (Läänemets, Mägi) kasutasid tehnilisi termineid ja andmeid, selgitades näiteks digitaalse isikutunnistuse kadumise põhjuseid (väike huvi, lepingu puudumine) ja DNA-ekspertiisi rakendamist viimase abinõuna kodakondsuse tuvastamisel. Läänemets nimetas konkreetselt e-residentsuse piirangutega riike (Põhja-Korea, Venemaa, Iraan, Süüria, Valgevene).
1 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Üldine toon on ametlik, protseduuriline ja keskendunud detailsele seaduseelnõu menetluse kokkuvõttele, mis on omane komisjoni esimehe ettekandele. Argumentatsioon on peamiselt loogiline ja faktipõhine, tuginedes ametnike selgitustele ja konsensuslikele otsustele. Anti Poolamets kasutas seevastu teravamat ja kriitilisemat retoorikat, nimetades e-residentsust "äärmiselt ohtlikuks mustaks auguks".
1 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster keskendub Riigikogu põhiseaduskomisjoni tööle, sealhulgas 18. veebruari ja 7. aprilli istungite kokkuvõtete esitamisele. Oluline tegevus oli seadusesätete kiireloomuline üleviimine eelnõust 572 eelnõusse 548, et tagada nende jõustumine enne 1. maid. Kalle Laanet asus komisjoni esindaja rolli pärast Hendrik Johannes Terrase liikumist valitsusse.
1 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitikat esitasid Eduard Odinets ja Anti Poolamets. Odinets vaidlustas DNA-ekspertiisi nõude ulatust ja karmust, eriti seoses Eestis sündinud laste kodakondsuse kaotamise riskiga. Poolamets kritiseeris teravalt e-residentsuse süsteemi kui rahvusvahelist ohtu, mis seab Eesti löögi alla endise rahapesu tippriigina, viidates Euroopa Nõukogu raportile.
1 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostöö oli ilmne komisjoni siseselt, kus menetlusotsused (päevakorda võtmine, esimese lugemise lõpetamine) tehti konsensuslikult. Märgiti ära tihe koostöö Siseministeeriumiga (Läänemets, Mägi) seaduseelnõu sätete ümbertõstmiseks teise eelnõusse (548) praktilise vajaduse tõttu, et täita 1. mai tähtaeg.
1 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt rahvusvahelistel julgeoleku- ja poliitilistel küsimustel, mis puudutavad e-residentsust. Rõhutati vajadust piirata teenuse osutamist kõrge riskiga riikidele nagu Venemaa, Valgevene ja Põhja-Korea. Samuti käsitleti Hiina ja Taiwani poliitiliselt tundlikku rolli e-residentsuse kontekstis.
1 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad keskenduvad halduskulude kokkuhoiule ja finantsriskide maandamisele. Digitaalse isikutunnistuse kaotamist põhjendati madala kasutajahuvi ja seega ebaefektiivsusega võrreldes Mobiil-ID või Smart-ID-ga. E-residentsuse piirangud on suunatud Eesti maine kaitsmisele rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide eest.
1 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskne sotsiaalne küsimus on kodakondsuse terviklikkus ja DNA-ekspertiisi kasutamine pettuste vältimiseks, eriti pärast Venemaa sõja algust. Ametnikud rõhutasid, et DNA-testi nõue on viimane abinõu põhjendatud kahtluse korral, et tagada sünnijärgse kodakondsuse õigsus. Odinets tõstatas sotsiaalse õigluse küsimuse laste suhtes, kes võivad menetlusvea tõttu kodakondsuse kaotada.
1 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine (572 SE), et tugevdada julgeolekut e-residentsuse ja kodakondsuse kontrollimisel. Oluline oli ka digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamise sätete kiireloomuline üleviimine eelnõusse 548, et need jõustuksid 1. maiks. Kalle Laanet esitas komisjoni esindajana ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada.
1 Analüüsitud kõnesid