Päevakorra profiil: Helmen Kütt
42 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale
2025-06-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud valitsuse vastutusele ja kriisijuhtimise ebaõnnestumiste kritiseerimisele, eriti justiits- ja digiministri tegevuse osas. Rõhutatakse vajadust varasema ja proaktiivsema tegutsemise järele, näiteks ekspertide kaasamine ja fraktsioonidega suhtlemine enne otsuste langetamist. Kriitika on peamiselt suunatud ministri sooritusele ja ajastusele, mitte niivõrd väärtuspõhisele raamistikule.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadlikkust konkreetsetest kõrgetasemelistest juhtumitest (Pihlakodu juhtum) ja justiitsvaldkonna teemadest (vanglapoliitika, prokuratuuri töö). Ta on kursis parlamendi protseduuridega, viidates sotsiaaldemokraatide arupärimise kuupäevadele ja varasema stenogrammi läbilugemisele. Ekspertiis seisneb eelkõige ministri tegevuse ajastuse ja menetluse kriitilises hindamises.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on otsene, väljakutsuv ja süüdistav, kasutades sageli retoorilisi küsimusi ministri tegevusetuse rõhutamiseks. Kuigi kõneleja tunnistab umbusalduse esitamise ebameeldivust, kritiseerib ta ministri algset ründavat tooni ja hilinenud empaatiat. Apellatsioonid on segu protseduurilisest kriitikast ja emotsionaalsest nõudest kannatanute lähedastega suhtlemise osas.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne parlamendi järelevalve teostaja, osaledes umbusaldusavalduse arutelul ja esitades täpsustavaid küsimusi. Tema tegevusmustrid hõlmavad põhjalikku ettevalmistust, sealhulgas varasemate stenogrammide lugemist ja sündmuste ajatelje jälgimist (nt arupärimine 14. aprillil, vastamine 2. juunil).
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on justiits- ja digiminister, keda kritiseeritakse teravalt ebapiisava vastutuse võtmise ja hilinenud empaatia eest Pihlakodu juhtumi ohvrite suhtes. Kriitika on suunatud ministri protseduurilistele vigadele (nt ekspertide hiline kaasamine) ja tema esinemisstiilile, mida peetakse ründavaks ja süüd teistele veeretavaks.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja viitab Sotsiaaldemokraatide poolt esitatud arupärimisele, mis näitab teadlikkust opositsioonipartnerite tegevusest ja ühise kriitika fookuse olemasolu. Otsesed andmed kõneleja enda koostöö või kompromissivalmiduse kohta puuduvad.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on täielikult riiklikel teemadel, keskendudes justiitsministeeriumi haldusalale, sealhulgas Pihlakodu juhtumile ja vanglapoliitika laiemale käsitlusele. Regionaalset või kohalikku fookust kõnedes ei esine.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Ebapiisavad andmed.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja rõhutab sotsiaalset vastutust ja empaatia tähtsust, kritiseerides ministrit selle eest, et empaatia kannatanute ja lähedaste suhtes tekkis alles pärast meediakajastust. Oluline sotsiaalne küsimus on ohvrite ja nende lähedastega suhtlemise kvaliteet ja ajastus kriiside ajal.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Fookus on parlamendi järelevalve ja vastutuse mehhanismidel (umbusalduse avaldamine, arupärimised) ning olemasolevate poliitikate (vangla teema) kriitilisel hindamisel. Kõneleja ei esita uusi seadusandlikke algatusi, vaid tegutseb ministri tegevuse vastustajana.
2 Analüüsitud kõnesid