Päevakorra profiil: Helmen Kütt
Arupärimine Maarjamaa ühendkooli kohta (nr 710)
2025-03-17
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline Haridus- ja Teadusministeeriumi plaanitava seitsme erikooli ühendamise suhtes, rõhutades protseduurilist ebaõnnestumist analüüsi puudumise tõttu. Seisukoht on väärtuspõhine, keskendudes erivajadustega laste toetamisele ja vanemate muredele. Kõneleja rõhutab, et reformi tegemisel peab olema pikem plaan ja valmisolek tunnistada vigu, kui need on tekkinud.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust erihariduse ja kaasava hariduse teemadel, kasutades spetsiifilist terminoloogiat (nt lihtsustatud õppekava, hooldusõpe). Esitatakse detailseid andmeid ühendatavate koolide, nende asukohtade ja õpilaste arvu kohta (kokku 264 õpilast 10. novembri 2024. aasta seisuga). Esitatakse põhjalikud süsteemsed küsimused kaasava hariduse definitsiooni, rahastuse ja tugispetsialistide rolli kohta.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on formaalne, tõsine ja murelik, tasakaalustades loogilisi nõudmisi (analüüsi ja uuringute küsimine) emotsionaalsete apellidega (lapsevanemate ja hoolekogude hirmud). Kõneleja kasutab tsiteerimist (ministeeriumi teatis) ja struktureeritud küsimuste esitamist, rõhutades, et vastuseis tuleneb murest, mitte kiusust ja trotsist.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja (ja Sotsiaaldemokraadid) on näidanud teema järjepidevat käsitlemist, viidates varasematele fraktsiooni kohtumistele 18. detsembril ja 21. jaanuaril. Tegevusmuster hõlmab reageerimist avalikkuse muredele, tuues esile 15. märtsil Raikküla Kooli hoolekogult saadud murekirja.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastasseis on suunatud Haridus- ja Teadusministeeriumi vastu seoses erikoolide ühendamise protseduuri ja sisuga. Kriitika on suunatud protseduurilisele ebaõnnestumisele (analüüsi puudumine) ning poliitilisele suunale, mis puudutab erikoolide tulevikku ja kaasava hariduse kitsaskohti. Kõneleja nõuab ministrilt julget tunnistamist, kui reformi käigus on midagi valesti läinud.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja tänab arupärimise esitajaid ja tegutseb hoolekogude ning lapsevanemate murede vahendajana, koondades kokku kohtumistel ja kirjadest ilmnenud küsimused. Koostöö stiil on kriitiline, kuid formaalne, eesmärgiga tagada, et ministeeriumi töötajad vaataksid murekohtadele otsa.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul hariduspoliitikal, kuid rõhutatakse konkreetsete regionaalsete erikoolide (nt Kammeri, Raikküla, Urvaste, Valga Jaanikese Kool) ja nende seitsme erineva asukoha säilimist. Rõhutatakse, et nendes piirkondades õppivad lapsed saavad hariduse, mis aitab neil täiskasvanuna paremini toime tulla.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Otseseid majanduslikke seisukohti ei esitata, kuid viidatakse kaudselt, et erivajadustega laste toetamine ja parem toimetulek täiskasvanuna toob kaasa väiksema koormuse ühiskonna toimimisele. Nõutakse kaasava hariduse rahastussüsteemi ülevaatamist.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on erivajadustega laste haridus ja kaasava hariduse süsteemi toimimine Eestis. Kõneleja nõuab selgust, millisest kaasava hariduse definitsioonist riik lähtub ja kas erikoolide sulgemine ei vii teatud gruppide segregeerimiseni. Rõhutatakse vajadust arendada koostööd haridus-, sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi vahel eriliste laste toetamiseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on täidesaatva võimu vastutusele võtmisel arupärimise kaudu, nõudes reformi vajalikkuse analüüsi avalikustamist. Nõutakse kaasava hariduse rahastussüsteemi ja erikoolide poliitika ülevaatamist ning esimeste sammude astumist kaasava hariduse kitsaskohtade leevendamiseks.
3 Analüüsitud kõnesid