Istungi profiil: Katrin Kuusemäe
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-05-13
Poliitiline positsioon
Kõneleja poliitiline positsioon oli peamiselt protseduuriline, olles Põhiseaduskomisjoni ettekandja Riigikogu otsuse eelnõu osas, mis puudutas rahvahääletust põlevkivist elektri tootmise küsimuses. Ta rõhutas, et Eestil puudub rahvusvaheliselt siduv kuupäev põlevkivist loobumiseks ning et energiamajanduse arengukava on vaid visioonidokument, mitte siduv seadus. Kuigi ta isiklikult ei väljendanud poolehoidu ega vastuseisu, edastas ta komisjoni ettepaneku eelnõu tagasi lükata, viidates ka arutelule rahvahääletuse ajastuse (nt pärast 2026. aastat) sobivuse üle.
6 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitas üles tugevat asjatundlikkust Riigikogu menetluskorra ja Põhiseaduskomisjoni töö osas, esitades detailse ülevaate komisjoni istungist ja menetlusotsustest. Ta demonstreeris teadmisi energeetikapoliitika (põlevkivi, energiamajanduse arengukava) ja Euroopa Liidu rahastuskokkulepete (280 miljonit eurot) juriidilise siduvuse kohta. Tema roll oli faktide ja ministeeriumide seisukohtade täpne edastamine.
6 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja retooriline stiil oli väga formaalne, neutraalne ja protseduuriline, mis tulenes tema rollist komisjoni ettekandjana. Ta keskendus loogilistele ja faktipõhistele argumentidele, esitades konkreetseid kuupäevi, numbreid ja hääletustulemusi, vältides emotsionaalseid pöördumisi. Ta rõhutas korduvalt, et tema ettekandest ei saa välja lugeda isiklikku seisukohta rahvahääletuse osas.
6 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja tegevusmuster hõlmas Põhiseaduskomisjoni istungi (15. aprill) tulemuste ja menetlusotsuste detailset ettekandmist täiskogule. Tema roll oli määratud komisjoni ettekandjana, mis viitab regulaarsele osalemisele komisjoni töös ja valmisolekule Riigikogu ees aru anda.
6 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Otsest vastuseisu eelnõu algatajatele (Keskerakonna fraktsioon) ta ei väljendanud, kuid ta edastas komisjoni enamuse seisukoha, mis oli eelnõu tagasi lükata. Ta kaitses valitsuse ja rahva vahelist usaldust, väites, et olukord ei ole nii hull, et rahvas valitsust ei usaldaks, vastandudes seega referendumi vajalikkusele praegusel hetkel.
6 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja demonstreeris koostööd komisjoni siseselt, edastades täpselt komisjoni hääletustulemused ja menetluslikud otsused. Ta tõi esile ka ministeeriumide (Kliimaministeerium, Rahandusministeerium) esindajate osalemise arutelus, mis näitab valmisolekut kaasata valitsusasutusi seadusloome protsessi.
6 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus oli suunatud riiklikule energiapoliitikale (põlevkivi) ja rahvusvahelistele suhetele (Euroopa Komisjoniga sõlmitud rahastuskokkulepped). Konkreetseid regionaalseid või kohalikke teemasid kõnedes ei käsitletud.
6 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad ilmnesid seoses Euroopa Liidu toetustega (280 miljonit eurot), mille puhul ta rõhutas, et need kokkulepped ei kohusta Eestit põlevkivi kasutamisest loobuma, kui olukord peaks seda majanduslikult nõudma. See näitab pragmaatilist lähenemist rahastusele ja energiajulgeolekule.
6 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja käsitles sotsiaalset küsimust rahvahääletuste korraldamise ja otsedemokraatia teemal. Ta väljendas isiklikku avatust referendumitele üldiselt, kuid küsitles konkreetse rahvahääletuse ajastuse vajalikkust, kaitstes samal ajal Eesti rahva ja valitsuse vahelist usaldust.
6 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Legislatiivne fookus oli Riigikogu otsuse eelnõul rahvahääletuse korraldamiseks põlevkivi teemal. Kõneleja oli ettekandja rollis, toetades komisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata, keskendudes seega menetluslikele ja ajastusega seotud kaalutlustele.
6 Analüüsitud kõnesid