Päevakorrapunktide kaupa: Katrin Kuusemäe

Stiil on konfronteeriv ja kriitiline, kasutades negatiivseid metafoore, nagu "küürakas maksusüsteem", et iseloomustada varasemat poliitikat. Kõne on esitatud küsimuse vormis ministrile, kuid selle eesmärk on poliitiline rünnak opositsiooni vastu. Toon on veenev ja süüdistav, rõhudes loogilisele järeldusele, et raha peaks jääma töötajate kätte.

Kõnestiil on formaalne, objektiivne ja rangelt informatiivne, mis vastab komisjoni ettekandja rollile. Ta keskendub faktide ja menetluslike otsuste kokkuvõtmisele, vältides emotsionaalseid või isiklikke seisukohti. Ta keeldub korduvalt oma isiklikku arvamust saalis avaldamast, pakkudes arutelu võimalust saalist väljaspool.

Kõnestiil on formaalne, objektiivne ja informatiivne, omane komisjoni ettekandjale, kes edastab menetluslikke fakte. Ta kasutab loogilist apellatsiooni, tsiteerides valitsuse põhjendusi ja protokolli, ning väldib emotsionaalseid hinnanguid. Korduv rõhutamine, et ta räägib vaid komisjoni arutelust, näitab soovi piiritleda oma vastutust sisuliste küsimuste eest.

Retooriline stiil on formaalne, neutraalne ja faktipõhine, keskendudes põhiseaduskomisjoni istungi sisu ja menetlusotsuste edastamisele. Kõneleja hoiab rangelt ettekandja rolli, vältides emotsionaalseid hinnanguid ja tuginedes ministeeriumide esindajate selgitustele.

Tema retooriline stiil on ametlik, neutraalne ja rangelt protseduuriline, keskendudes Põhiseaduskomisjoni istungi sündmuste ja otsuste täpsele edasiandmisele. Kõne on loogiline ja faktipõhine, sisaldades nimede ja hääletustulemuste ettelugemist. Küsimustele vastates on ta lühike ja kaitseb komisjoni arutelu lühidust, viidates ettekandja põhjalikule tööle.

Retooriline stiil on ametlik, neutraalne ja range, sobides komisjoni ettekandja rolliga. Kõneleja kasutab loogilist lähenemist, esitades faktipõhiseid kokkuvõtteid aruteludest, hääletustulemustest ja ametlikest seisukohtadest. Ta hoidub isikliku arvamuse avaldamisest, pakkudes seda arutada eraldi koridoris, mis rõhutab tema rolli erapooletu teabe edastajana.

Stiil on formaalne ja küsitlev, pöördudes otse ministri poole lugupidavalt ("Hea Hanno!"). Kõneleja kasutab loogilist argumentatsiooni, rõhutades kodumaise tootmise majanduslikku kasu, ning otsib konkreetseid andmeid (välisinvestorite huvi) poliitika edukuse hindamiseks.

Retooriline stiil on formaalne, neutraalne ja kokkuvõtlik, piirdudes lühiülevaatega komisjoni menetlusotsustest. Kõne on loogiline ja faktipõhine, keskendudes protseduuride ja kuupäevade edastamisele ning vältides emotsionaalseid apelle.

Retooriline stiil on ametlik, informatiivne ja neutraalne, piirdudes lühiülevaatega komisjonis toimunust. Kõne on loogiline ja faktipõhine, rõhutades menetlusotsuseid ja konsensuslikku toetust ettepanekule. Emotsionaalsed või isiklikud apellid puuduvad täielikult.

Retooriline stiil on formaalne ja küsitlev, pöördudes lugupidavalt istungi juhataja ja väliskomisjoni esimehe poole. Kõne on lühike ja keskendub loogilisele, faktipõhisele analüüsile (NATO laienemine), vältides emotsionaalseid üleskutseid.