Päevakorrapunktide kaupa: Katrin Kuusemäe

Kõneleja toetab tugevalt 2026. aasta eelarvega kaasnevat maksusüsteemi muutust, mis kaotab eelmiste erakondade loodud "küüraka maksusüsteemi". Tema seisukoht on suunatud tublide tööinimeste sissetulekute parandamisele, rõhutades poliitika tulemuslikkust ja varasemate vigade parandamist. Poliitiline fookus on suunatud keskmist palka teenivate inimeste kõrgema maksustamise lõpetamisele.

Poliitiline positsioon on rangelt protseduuriline ja neutraalne, kuna kõneleja esineb põhiseaduskomisjoni ettekandjana. Ta vahendab Vabariigi Valitsuse vastuseisu eelnõule, mis põhineb sotsiaal-majanduslikul kontekstil ja sisemise tasakaalu vajadusel, mitte pelgalt EL-i harmoniseerimise soovil. Tema poliitiline raamistik on selgelt menetluslik ja poliitika-põhine, vältides isiklikke väärtushinnanguid.

Poliitiline positsioon on rangelt menetluslik ja neutraalne, keskendudes põhiseaduskomisjoni arutelu ja otsuste edastamisele pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise eelnõu osas. Ta vahendab valitsuse konservatiivset vastuseisu, mis tugineb murele negatiivse majandusliku mõju pärast tööandjatele ja tootmismahu langusele. Kõneleja ise hoidub sisulise seisukoha võtmisest, rõhutades, et otsustamine on Riigikogu käes.

Poliitiline fookus on rahvahääletuse eelnõu menetluslikul käsitlusel ja energiamajanduse arengukavaga seotud kohustuste selgitamisel. Kuigi ettekandjana püsib neutraalne, toetab ta põhimõtteliselt rahvahääletuste korraldamist olulistes küsimustes, kuid kahtleb antud eelnõu ajastuse vajalikkuses enne 2026. aastat. Rõhutatakse, et valitsusel ei ole rahvusvaheliselt siduvat kuupäeva põlevkivist loobumiseks.

Kuusemäe toetab Põhiseaduskomisjoni enamuse seisukohta lükata tagasi eelnõu uurimiskomisjoni moodustamiseks COVID-19 vaktsiinide ohtude hindamiseks. Tema seisukoht on tugevalt protseduuripõhine, rõhutades Ravimiameti olemasolevat rolli ja teaduslikku turvalisuse konsensust. Ta hääletas eelnõu tagasilükkamise poolt koos kuue komisjoni liikmega.

Poliitiline fookus on riigiametnike (õiguskantsler ja riigi peaprokurör) esinduskulude läbipaistvuse ja regulatsiooni küsimusel, mis on raamitud korruptsiooni ennetamise eesmärgiga. Kõneleja edastab juhtivkomisjoni seisukohta, mis oli suunatud eelnõu tagasi lükkamisele, viidates valitsuse seisukohale, et teemat tuleks käsitleda kompleksselt kõigis seadustes. Seisukoht on pigem menetluslik ja poliitika-põhine, rõhutades seadusandluse terviklikkuse vajadust.

Kõneleja toetab tugevalt kaitsetööstuse tootmise Eestisse toomist ja sellega seotud hangete suunamist kodumaistele ettevõtetele. Poliitiline fookus on tulemuspõhine, rõhutades riigikaitse panustamist Eesti majandusse töökohtade loomise ja maksude kaudu. Peamine teema on riigikaitse ja majandusliku kasu sidumine.

Poliitiline seisukoht on tugevalt suunatud töövõimetoetuse seaduse põhiseadusega kooskõlla viimise toetamisele, järgides õiguskantsleri ettepanekut. Seisukoht on protseduuriline ja õigusriigile keskenduv, rõhutades konsensuslikku toetust põhiseaduskomisjonis. Kadri Kuusemäe tegutseb selle poliitilise suuna toetaja ja esindajana.

Poliitiline seisukoht keskendub looduskaitseseaduse ehituskeeluvööndi regulatsiooni põhiseadusega kooskõlla viimisele. Kõneleja toetab Õiguskantsleri ettepanekut tugevalt, pidades seda väga mõistlikuks. Seisukoha kujundamisel rõhutatakse õiguslikku analüüsi ja menetluslikku korrektsust, olles seega poliitika- ja väärtuspõhine.

Poliitiline positsioon keskendub tugevalt riiklikule julgeolekule ja välispoliitikale. Kõneleja rõhutab Venemaa agressiooni mõju ning toetab selgelt NATO laienemist, viidates Soome liitumisele ja Rootsi peatsele liitumisele. Küsimuse fookus on poliitilisel hindamisel, kuidas need geopoliitilised muutused mõjutavad Eesti julgeolekut Läänemerel.