Istungi profiil: Leo Kunnas
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-04-03
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon keskendub tugevalt riigikaitsele ja piirivalve struktuurilistele probleemidele. Kõneleja peab 2014. aasta eelset Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ühendamist veaks, mis tulenes ekslikust ohuhinnangust Venemaa suhtes. Ta toetab iseseisva piirivalve taastamist või PPA täielikku sõjaväestamist, et tagada piiri kaitse ja valmisolek hübriidohtudeks. Fookus on kontseptuaalsetel ja juhtimisprobleemidel riigi tasandil.
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles põhjalikke teadmisi riigikaitse ja sisejulgeoleku struktuuridest, võrreldes Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi ametite loomise kontseptsioone (PPA, KIK, KRA). Ta analüüsib ajaloolisi otsuseid ja kasutab spetsiifilist terminoloogiat, nagu "kombatandid", "sundkoormised" ja "silotornistumine". Ekspertiis on selgelt suunatud riigi juhtimise ja julgeoleku kontseptuaalsetele probleemidele.
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on analüütiline, kontseptuaalne ja murelik, rõhutades süsteemseid vigu riigijuhtimises ja julgeolekuvaldkonnas. Ta kasutab loogilisi argumente ja ajaloolisi näiteid (Narva kordoni külastus 2019), et põhjendada vajadust kiireteks struktuurimuudatusteks. Toon on tõsine ja hoiatav, viidates otseselt Ukraina ja Hamasi terrorirünnakutele kui ohuhinnangu muutumise näidetele.
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne täiskogu istungil, esitades nii pikema sisulise ettekande kui ka küsimusi kolleegidele. Ta viitab varasemale tegevusele, sealhulgas Narva kordoni külastusele 2019. aastal, mis näitab pikaajalist huvi piirivalve teemade vastu. Ta osaleb aktiivselt seadusandluse arutelus, esitades fraktsiooni seisukohti ja küsides selgitusi.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud varasematele valitsusotsustele (PPA ühendamine) ja riigi juhtimiskontseptsiooni puudumisele, mis on viinud erinevate lahendusteni naaberministeeriumides. Ta kritiseerib teravalt kõhklusi ja muudatusettepanekuid, mis takistavad kiiret tegutsemist kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal, pidades neid ebamõistlikeks. Kriitika on suunatud poliitilistele ja kontseptuaalsetele vigadele, mitte isikutele.
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja pöördub kolleegide poole lugupidavalt ja viitab Riigikaitsekomisjoni konsensuslikule tööle eelnõu algsel toetamisel. Ta näitab üles valmisolekut koostööks riigikaitse küsimustes, kuid on konkreetsete muudatusettepanekute suhtes resoluutselt vastupidine, nõudes selgeid ja kiireid lahendusi. Ta tsiteerib teist kolleegi (Meelis Kiilit), et rõhutada kontseptuaalsete küsimuste olulisust.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus puudutab otseselt idapiiri julgeolekut, viidates Narva kordonile ja Sõpruse sillale, mida ta on varem külastanud. Kuigi ta kasutab piiri näiteid, on üldine käsitlus siiski riiklik ja kontseptuaalne, keskendudes ministeeriumide ja ametite juhtimisstruktuuridele.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmeid ei ole piisavalt.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsete teemade asemel keskendub kõneleja sisejulgeolekule ja riigikaitse valmisolekule, rõhutades vajadust valmistuda relvastatud sisekonfliktiks ja hübriidohtudeks ("rohelised mehikesed"). Ta seab julgeoleku prioriteediks, nõudes, et kriisiolukorras ei tohi bürokraatlikud protseduurid (nt Keskkonnaameti load) kaitsetegevust takistada.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on piirivalve struktuuri reformimisel ja riigikaitse valmisoleku tagamisel kriisiolukorras. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon toetab eelnõu, mis käsitleb kaitsevalmidust, kuid on vastu muudatusettepanekutele, mis jätaksid kehtima ehituskeeluvööndi kasutamise piirangud kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal.
5 Analüüsitud kõnesid