Istungi profiil: Leo Kunnas
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-01-15
Poliitiline positsioon
Kõige silmapaistvam teema on riigikaitse ja kaudtulevõimekuse kiire suurendamine, mida peetakse praeguse sõja kontekstis kriitiliselt ebapiisavaks. Poliitik nõuab valitsuselt viivitamatuid otsuseid uute suurtükiväe ja miinipildujate süsteemide hankimiseks ning kaitsekulude edasist tõstmist üle 3,2% SKT-st. Lisaks väljendab ta muret migratsiooni mahu ja Eesti võime üle uustulnukaid edukalt põlistada. Poliitiline raamistik on tugevalt poliitika- ja tulemuspõhine, keskendudes konkreetsetele sõjalistele vajadustele ja ajakavadele.
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat tehnilist ja doktrinaalset asjatundlikkust riigikaitses, eriti suurtükiväe valdkonnas, viidates endale kui "kaadrisõjaväelasele". Kasutatakse spetsiifilisi termineid ja andmeid (nt K9 Kõu, HIMARS, 120 mm miinipildujad, 36 liikursuurtükki, diviisi suurtükivägi) ning võrreldakse Eesti võimekust (nt 24 süsteemi) Soome omaga (1690 süsteemi). Ta annab detailseid soovitusi diviisi suurtükiväe struktuuri (ratassuurtükid), miinipildujate mehhaniseerimise ja laskemoona kodumaise tootmise kohta.
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõne toon on tõsine, asjalik ja tungiv, eriti kaitseküsimustes, rõhutades vajadust kiirete otsuste järele ("viivitamata"). Stiil on formaalne ja analüütiline, tuginedes loogilistele argumentidele ja konkreetsetele numbritele, mitte emotsionaalsetele üleskutsetele. Kaitse teemal esitatakse oma seisukohti "sõjalise nõuandena" peaministrile, samas kui migratsiooniküsimus esitatakse otsese andmepõhise küsimusena.
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne täiskogu istungil, esitades arupärimise peaministrile ja esinedes sellele järgnevalt pikemate selgitavate sõnavõttudega. Tegevusmuster näitab keskendumist valitsuse tegevuskavade ja eelarveotsuste survestamisele.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja peaministrile, keda süüdistatakse aeglases otsustusprotsessis ja ebapiisavas ambitsioonikuses kaudtulevõimekuse arendamisel. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, rõhutades, et praegused arengud on eelmiste valitsuste otsuste tulemus ning uusi kriitilisi otsuseid (nt diviisi suurtükiväe kohta) lükatakse edasi.
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmeid pole piisavalt.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklikul tasandil (Eesti kaitsevõime, diviisi loomine, maakaitse) ja rahvusvahelisel tasandil (Ukraina toetamine, võrdlus Soomega). Konkreetseid kohalikke või piirkondlikke teemasid ei käsitleta.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja toetab kaitsekulutuste olulist suurendamist, märkides, et praegune 3,2% SKT-st ei kata asendusvajadust ja Ukraina toetamist. Ta näeb kaitsetööstuse arendamises, eriti lõhkeaine ja laskemoona kodumaises tootmises, võimalust majanduse elavdamiseks ja positiivse tõuke andmiseks.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Käsitletakse sisserände ja integratsiooni (põlistamise) teemat. Väljendatakse muret sisserändajate suure arvu pärast viimase viie aasta jooksul ja kahtlustatakse riigi võimet põlistada hinnanguliselt 130 000 uustulnukat, eriti arvestades nende koondumist olemasolevatesse kogukondadesse.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Keskendutakse eelkõige valitsuse täitevvõimu otsustele ja eelarve planeerimisele (RES), mitte konkreetsete seaduseelnõude algatamisele. Peamine eesmärk on sundida valitsust käivitama viivitamata suuri hankeprotsesse (nt ratassuurtükid) ja moderniseerima olemasolevaid süsteeme, et saavutada sõjaline võimekus aastaks 2027–2028.
5 Analüüsitud kõnesid