Kuude kaupa: Leo Kunnas
Kokku kuid: 17
Täielikult profileeritud: 17
09.2025
11 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust riigikaitse ja kaitsetööstuse valdkonnas, kasutades spetsiifilisi näiteid (Rheinmetall, Nammo, Patria) ja tehnilisi termineid (155 mm mürsud, püssirohulaengud). Tal on detailne teadmine sõjalise logistika haavatavusest ja sõjaaegsetest tootmisnõuetest (hajutamine/peitmine). Samuti on ta kursis Riigikogu menetlusprotseduuridega, eriti Riigikaitsekomisjoni töö ja seaduseelnõude (nt hädaolukorra seadus) detailidega.
06.2025
4 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust sõjalise strateegia ja miinisõja vallas, kasutades tehnilisi termineid (nt isevalmistatud lõhkekehad, puistemiinid) ja detailseid näiteid konfliktidest. Ta analüüsib rahvusvaheliste konventsioonide praktilist ebaõnnestumist, tuues näiteid Ukraina sõja (Perekopi maakitsus, 2023. aasta vastupealetung), Iraagi, Afganistani ja Kambodža kogemustest. Ta rõhutab tehases valmistatud miinide ohutust ja vajalikkust võrreldes isevalmistatud lahendustega.
05.2025
2 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust majandusstatistika ja makromajanduslike näitajate osas, viidates täpsetele andmetele tööjõu tootlikkuse protsentide kohta (84% vs 77,5% EL-i keskmisest). Ta kasutab rahvusvahelise konkurentsivõime indeksi kohti (22. kohalt 33-ndale) oma argumentide toetuseks. Samuti on ta kursis Läti ja Soome maksupoliitika olukorraga, kasutades neid võrdlusnäidetena.
03.2025
11 Sõnavõtud
Näitab sügavat asjatundlikkust riigikaitse valdkonnas, eriti Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe personalijuhtimise (J1 struktuurid) ning valitsemisala korralduse küsimustes. Kasutab detailseid andmeid ja tehnilist analüüsi (nt reservväelaste palgamäärad, inflatsioonimäärad ja indekseerimiskoefitsientide matemaatiline mõju) seaduseelnõude hindamisel. Samuti on ta kursis kaitseteenistuse juriidiliste aspektidega seoses halli passi omanikega.
02.2025
1 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust nii kaitse-eelarve (4–4,5% SKT-st, väevõime eesmärgid) kui ka energiapoliitika (subsidieerimine, CO2 kvoodisüsteem) valdkonnas. Ta suudab siduda need kaks keerulist teemat, keskendudes poliitiliste valikute rahalisele ja julgeolekulisele mõjule.
01.2025
10 Sõnavõtud
Kõneleja näitab teadmisi riigikaitse rahastamise vajaduste (viie miljardi lisa) ja Balti riikide kaitsekulude eesmärkide osas, tuues välja konkreetsed protsendid. Demograafia teemal viitab ta Rein Taagepera "demograafilise vetsupoti teooriale," näidates akadeemiliste kontseptsioonide tundmist. Kuigi ta algatab põhiseaduslikke küsimusi puudutava eelnõu, tunnistab ta korduvalt, et ei ole jurist ja jätab juriidilise pädevuse teistele asutustele.
12.2024
11 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi Riigikogu menetlusprotseduuridest (nt eelnõu lugemised, komisjoni otsused) ja spetsiifilisest riigikaitseseadusest. Erakordne asjatundlikkus ilmneb rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide (NATO, ÜRO, vabatahtlikud koalitsioonid) mandaatide ja ajalooliste näidete (Afganistan, Poola piirikriis) käsitlemisel. Keskkonnateemalises arutelus kasutab ta analoogseid näiteid (Nauru, Maroko) kaevandamise drastiliste tagajärgede illustreerimiseks.
11.2024
7 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust riigikaitse ja sõjalise planeerimise valdkonnas, analüüsides detailselt Kaitseministeeriumi eelarve mõõdikute ebaefektiivsust. Ta kasutab tehnilisi termineid ja statistikat (nt SKP protsendid, tegevväelaste arv) ning viitab ajaloolistele näidetele (1990ndate väeosade eelarved, 1941. aasta raudteelaiuse muutmine) strateegiliste otsuste illustreerimiseks. Samuti näitab ta teadmisi suurte infrastruktuuri- ja energiasüsteemide strateegiliste valikute osas.
10.2024
4 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust sõjalise strateegia, mobilisatsiooni ja riigikaitse planeerimise valdkonnas. Ta kasutab tehnilisi termineid (nt mehhaniseeritud jalaväediviis, üksuste roteerimine) ja esitab konkreetseid andmeid (nt 1,5–2 miljonit sõjaaegset kaitseväelast, 7–8 nädalat baasväljaõpet), analüüsides detailselt NATO uusi võimekusnõudeid ja Ukraina personaliprobleeme.
09.2024
5 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust kaitseväe personaliarvude ja struktuuride (KRA kriitika, NATO võrdlus) ning sisejulgeoleku (PPA kriisireservi detailid) teemal. Kasutab konkreetseid andmeid ja statistikat (tegevväelaste arvud 2020–2024) ning tegeleb süvitsi elutähtsate teenuste ja investeerimisfondide seaduse tehniliste detailidega. Näitab teadlikkust seadusandluse ülevõtmise ajalistest piirangutest.
07.2024
2 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles asjatundlikkust riigikaitse rahastamise ja makromajanduslike näitajate osas, kasutades termineid nagu RES (Riigi Eelarve Strateegia) ja SKT (sisemajanduse koguprodukt). Ekspertiis on ilmne ka Siseministeeriumi valdkondade (elanikkonnakaitse, sisejulgeolek, piir) spetsiifilises nimetamises. Ta rõhutab majanduslanguse mõju kaitsekulude protsentuaalsele osakaalule.
06.2024
7 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust riigikaitse, mobilisatsioonisüsteemide ja sõjalise logistika valdkonnas. Ta kasutab tehnilisi termineid (nt pioneerivõimekus, kaudtulevõimekus, sõjaaja ametikohad) ning viitab rahvusvahelistele pretsedentidele (Kaitseliit, Iisrael, Šveits) ja ajaloolistele näidetele (Maginot' liin, Sinimäed). Samuti on tal teadmisi kaitsetööstuse spetsiifikast, eriti lõhkeaine tootmise potentsiaali osas Eestis.
05.2024
6 Sõnavõtud
Näitab sügavat asjatundlikkust riigikaitse, vastuluure ja julgeoleku valdkonnas, põhjendades eelnõu vajalikkust sõjaaja kaitseväe suuruse kasvu (43 700 inimeseni) ja Venemaa hübriidohu suurenemisega. Ta kasutab spetsiifilisi termineid ja viitab konkreetsetele juhtumitele (Metsavase juhtum) ning organisatsioonidele (FSB, GRU). Lisaks on tal teadmisi kiriku ja riigi suhetest ning seadusandluse filosoofilistest alustest.
04.2024
17 Sõnavõtud
Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust riigikaitse ja sisejulgeoleku struktuuride osas, võrreldes Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi ametite juhtimiskontseptsioone. Tal on tehniline teadmine finantssüsteemidest, inflatsioonist ja kullastandardist, kasutades konkreetseid numbreid (kulla hind, USA võlatase) ja ajaloolisi daatumeid. E-hääletuse teemal on esitatud detailsed ettepanekud süsteemi komponentide, turvalisuse ja auditeerimise kohta, mis viitab põhjalikule eeltööle.
03.2024
13 Sõnavõtud
Esineja näitab üles sügavat ja tehnilist asjatundlikkust sõjalise strateegia ja riigikaitse planeerimise alal, kasutades spetsiifilist terminoloogiat (nt J1, G1, capabilities catalogue, Mini Harop). Ta esitab detailseid numbrilisi hinnanguid sõjaaegse kaitseväe suuruse (50 000 – 55 000 pluss 40 000 täiendusreservi) ja vajalike võimearenduste (pioneeriteenistus, kaudtuli, droonitõrje) kohta. Lisaks demonstreerib ta ajaloolist teadlikkust, tuues paralleele Vabadussõja strateegiatega.
02.2024
4 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles spetsiifilist asjatundlikkust riigikaitse ja sõjalise pioneeriteenistuse valdkonnas, käsitledes detailselt varude taastamist, lõhkeainete tootmist ja rahvusvahelisi lepinguid. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "pioneerivõimekus", "kaudtulevõimekus" ja "Ottawa konventsioon". Samuti on esitatud konkreetsed numbrid maksude alandamise ettepanekutes (käibemaks 18,4%-ni).
01.2024
17 Sõnavõtud
Poliitik demonstreerib sügavat asjatundlikkust riigikaitse valdkonnas, kasutades spetsiifilist sõjalist terminoloogiat (nt liikursuurtükid, HIMARS, varitsev õhuründemoon) ja esitades detailseid võrdlusi (nt Eesti vs. Soome suurtükiväe süsteemide arv). Ta toetab oma seisukohti konkreetsete numbrite ja strateegiliste ajakavadega, pakkudes peaministrile otsest "kaadrisõjaväelase sõjalist nõuannet". Samuti on tal teadmisi maksupoliitikast ja riigi varude haldamise seadusandlikest detailidest.