Istungi profiil: Urmas Kruuse
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-02-20
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on tugevalt suunatud spordipoliitikale, noorte liikumisharrastusele ja hariduskorraldusele. Kõneleja toetab treenerite toetussüsteemi arendamist, kuid kritiseerib kohalike omavalitsuste ebaõiglasi rahastamisnõudeid (nt EOK liikmelisus). Ta rõhutab liikumise filosoofilist tähtsust vaimsele tervisele ja kaitsevõimele, eelistades praktilisi ja odavaid lahendusi suurtele plaanidele. Stants on poliitika- ja väärtuspõhine, otsides süsteemset õiglust ja efektiivsust.
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust spordipoliitika ja rahastamissüsteemide osas, viidates spordikoolide rahastamise erinevustele (pearaha, munitsipaalspordikoolid) ja olümpiakomitee liikmelisuse nõuetele. Ta on kursis ka tulumaksusoodustuste ja annetuste turu potentsiaaliga (viide 1 miljardi kasutamata potentsiaalile) ning noorte füüsilise vormi probleemidega kaitseväkke astumisel.
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on analüütiline ja küsitlev, keskendudes olemasolevate süsteemide (rahastamine, koolikorraldus) efektiivsuse ja õigluse kahtluse alla seadmisele. Kõneleja kasutab loogilisi argumente, esitab otseküsimusi ja toob esile kontraste (tippsport vs. massisport, Norra vs. Duplantis). Toon on formaalne, kuid sisaldab ka filosoofilisi arutlusi liikumise rollist.
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja oli väga aktiivne 20. veebruari täiskogu istungil, esitades korduvalt küsimusi ettekandjatele ja ministritele erinevatel teemadel. Muster näitab aktiivset osalemist debattides ja süsteemide detailset analüüsi küsimuste vormis.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud süsteemsetele ebaõiglustele ja ebaefektiivsusele, eriti kohalike omavalitsuste rahastamisnõuetele, mis seavad eraspordikoolid keerulisse olukorda. Samuti kritiseeritakse haridusfilosoofiat, mis venitab koolipäevi ja alavääristab igapäevast liikumist õppimise kõrval. Otseseid poliitilisi vastaseid ei nimetata, kriitika on poliitikapõhine.
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja on avatud koostööle, väljendades nõusolekut ettekandjatega teema olulisuses (nt treenerite toetussüsteem). Koostööstiil on pigem interrogatiivne, otsides olemasolevate lahenduste parandamist ja efektiivsust, mitte niivõrd vastandumist.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul tasandil (kaitsevägi, tulumaksusoodustused) ja kohalike omavalitsuste rahastussüsteemide analüüsil, rõhutades nende erinevusi ja probleeme. Konkreetseid piirkondi või regionaalseid projekte esile ei tooda, vaid keskendutakse KOV-ide üldisele praktikale.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated keskenduvad riigi rahaliste vahendite efektiivsele kasutamisele ja olemasolevate maksusoodustuste potentsiaali realiseerimisele. Kõneleja on skeptiline täiendavate soodustuste loomise suhtes annetustele, kui tulumaksusoodustuse potentsiaal on juba suures osas kasutamata. Samuti kritiseeritakse rahastussüsteeme, mis panevad eraspordikoolid keerulisse situatsiooni.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest teemadest on esiplaanil noorte füüsiline ja vaimne tervis, rõhutades igapäevase meeskondliku liikumise olulisust koolis. Kõneleja seob noorte füüsilise vormi otseselt riigikaitse ja kaitseväe valmisolekuga, pakkudes lahenduseks isiklikku pingutust (lõuatõmbamine) ja koolisüsteemi muutmist.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud spordi rahastussüsteemide reformimisele ja õigluse tagamisele, eriti eraspordikoolide suhtes. Samuti on prioriteediks hariduskorralduse muutmine, et liikumine oleks koolipäevas paremini integreeritud, ning maksusoodustuste efektiivsuse analüüs.
5 Analüüsitud kõnesid