Kuude kaupa: Urmas Kruuse

Kokku kuid: 18

Täielikult profileeritud: 18

10.2025

3 Sõnavõtud

Majanduslikud vaated rõhutavad vajadust hoida kõrgeid riigikaitsekulusid (üle 5% SKTst) ilma üldist maksukoormust tõstmata. Kõneleja propageerib fiskaalstruktuuri, mis võimaldab maksukoormuse langemist isegi suurte kaitsekulutuste tingimustes.
09.2025

9 Sõnavõtud

Majandusvaated toetavad strateegilist sekkumist põllumajandusse (sihtotstarbelised toetused, riigihangete reform) konkurentsivõime ja toidujulgeoleku tagamiseks. Ta tunnistab Eesti suurt laenukoormust ja majanduse tsüklilisust, küsides, kas praegune aeg kompenseerib varasemat ülevõimendatud kasvu. Toetab bürokraatia vähendamist PRIA-s ja kodumaise valgurikka sööda tootmist impordi vähendamiseks.
06.2025

5 Sõnavõtud

Kõneleja toetab teenuste osakaalu kasvu ekspordis, pidades seda Eesti tarkuse ja paindlikkuse märgiks. Ta rõhutab hangete efektiivsuse olulisust hindade allaviimisel ja toetab konkurentsivõime parandamist. Tunnistatakse, et väike tootmismaht (maht ja mass) viib ühikukulud üles, mis tekitab probleeme konkurentsis püsimisel.
05.2025

14 Sõnavõtud

Kõneleja toetab bürokraatia vähendamist ettevõtjatele ja teenusekorraldajatele ning pooldab paindlikkust pensionisüsteemis. Ta käsitleb inflatsiooni ja tarneahelate probleeme, kuid väidab, et Eesti hinnad ei ole Euroopa tipus. Ta rõhutab vajadust analüüsida põllu- ja metsamaa maksustamise erinevusi, et kavandada mõistlikumaid tõuse.
04.2025

2 Sõnavõtud

Majanduslikud vaated rõhutavad maksumaksja huvide kaitsmist ja kulude teadvustamist, küsides elatisvõla maksumuse kohta. Samal ajal toetab kõneleja sihipärast kultuurivaldkonna rahastamist (autoritasude tõstmine), et tagada Eesti autorite kindlustunne.
03.2025

1 Sõnavõtud

Majandusvaated on tugevalt ettevõtlust toetavad ja kasvule orienteeritud, pidades ettevõtjaid majanduse taastumise peamiseks mootoriks. Pooldatakse riigi aktiivset kaasaaitamist meetmetega, mis aitavad ettevõtjatel kohaneda kriisidega ja suurendada eksporti.
02.2025

12 Sõnavõtud

Kõneleja toetab majandusliku võimekuse kasutamist Venemaa tegevuse halvamiseks. Ta on kriitiline eelnõude suhtes, mis võivad kahjustada pankade kapitaliseeritust ja Eesti omanike pankade konkurentsivõimet. Ta küsib hoiustajate saamata jäänud tulu kohta ja kahtleb täiendavate maksusoodustuste tõhususes filantroopiale, kui olemasolevaid suuri soodustusi ei kasutata.
01.2025

12 Sõnavõtud

Majandusvaated on suunatud põllumajandussektori efektiivsuse ja konkurentsivõime toetamisele, nähes selles sektori püsimajäämise alust. Toetab maksupoliitilisi eeliseid, näiteks diislikütuse maksustamist Euroopa miinimumtasemel, pidades seda selgeks konkurentsieeliseks. Pooldab suunatud toetusi väiksematele ettevõtjatele ja noortalunikele.
12.2024

2 Sõnavõtud

Majandusvaated toetavad töötajate kaitset sotsiaalse tingimuslikkuse kaudu, kuid rõhutavad, et see ei ole ettevõtjatele täiendav koormus, kuna nõuded kattuvad olemasoleva tööohutuse järelevalvega. Kõneleja püüab leevendada regulatsioonihirme, tagades, et karistamine ei ole eesmärk. Ta toetab regulatsioone, mis on kooskõlas Põllumajandus-Kaubanduskoja seisukohtadega.
11.2024

7 Sõnavõtud

Majanduslikult toetab ta konkurentsivõime põhiseid toetusi põllumajanduses ja vastustab nende muutmist sotsiaalsemaks, mis ohustaks tugevaid ettevõtteid. Kliimadebatis rõhutab ta, et mitte midagi tegemise kulu läheb tulevikus kordades rohkem maksma, viidates vajadusele investeerida praegu, et vältida suuremaid tulevasi majanduslikke kahjusid.
10.2024

7 Sõnavõtud

Kõneleja on tugevalt turumajandust ja ettevõtluse finantseerimist toetav, vastandudes riiklikule sekkumisele pankade kasumi maksustamise kaudu. Ta rõhutab, et pangad panustavad juba avansilise tulumaksu kaudu ning lisamaksustamine vähendaks tarbimist ja majandusse panustamist. Hoiatab, et piiritu maksustamine viib kulude tagasikandmiseni klientidele ja kahjustab konkurentsivõimet.
09.2024

9 Sõnavõtud

Majanduslikult toetab kõneleja sihipäraseid toetusi ja soodustusi (nt eridiisli minimaalne soodusmäär põllumeestele) konkurentsivõime tugevdamiseks. Ta on skeptiline toiduainete käibemaksu langetamise suhtes, kaheldes selle tegelikus mõjus hindadele ja konkurentsile. Ta pooldab bürokraatia vähendamiseks riskipõhiseid kontrolle ettevõtjate suhtes.
06.2024

2 Sõnavõtud

Majandusvaated rõhutavad turu läbipaistvust ja vajadust kaitsta tarbijaid põhjendamatute hinnatõusude eest, mis on tingitud kriiside ärakasutamisest. Samuti on tugev skepsis krüptovaluutade suhtes, mida nähakse potentsiaalse vahendina tulude varjamiseks ja ebaseadusliku kasumi teenimiseks.
05.2024

6 Sõnavõtud

Majandusvaated keskenduvad finantsregulatsiooni detailidele ja tarbijakaitsele, küsides pankade arvelduskontode sulgemise protseduuride ja taasavamise kaalumise kohta. Eelkõige huvitab teda, kas ühe panga otsus piirab kliendi võimalusi teistes pankades.
04.2024

13 Sõnavõtud

Majandusvaated rõhutavad riiklikku strateegilist investeeringut elutähtsatesse valdkondadesse, nagu veterinaaria, toidujulgeoleku tagamiseks. Ta toetab maksumaksja raha säästmist tehniliste lahendustega (välispartnerlaborite kasutamine) ja märgib põllumajandussektori keerulist majanduslikku olukorda, olles miinuses isegi toetustega.
03.2024

6 Sõnavõtud

Toetab fiskaalset distsipliini ja on mures riigieelarve puudujäägi suuruse pärast, pidades 147 miljoni suurust puudujääki oluliseks. Energiapoliitikas eelistab strateegilist julgeolekut ja varustuskindlust, isegi kui see on vastuolus gaasi negatiivse kliimakäsitlusega. Näeb haridusse investeerimist potentsiaalse pikaajalise kokkuhoiu allikana tervishoiukuludes.
02.2024

13 Sõnavõtud

Kõneleja toetab ettevõtlust ja ekspordivõime parandamist, tunnistades, et odava Vene toorme kadumine on vähendanud konkurentsivõimet. Ta kaitseb investeeringutoetusi (päikesepargid) ja rõhutab, et ettevõtjad peavad järgima keskkonnajälje nõudeid, et püsida globaalsetes tarneahelates. Ta analüüsib eksporditõkkeid, märkides, et käibemaks ei ole eksportijatele põhiküsimus.
01.2024

5 Sõnavõtud

Majandusvaated keskenduvad avaliku sektori kulutuste efektiivsusele ja reformide majanduslikule motiveerimisele. Märgitakse, et Eesti rahastab haridust tugevalt (6% SKT-st), kuid kahtluse alla seatakse, kas see rahastus on suunatud õigesti, et motiveerida omavalitsusi võrku optimeerima.