Päevakorra profiil: Urmas Kruuse
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta" eelnõu (487 OE) esimene lugemine
2024-10-22
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt ja põhimõtteliselt vastu pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise eelnõule, pidades seda ebaproportsionaalseks ja majandust kahjustavaks. Seisukoht on selgelt poliitika- ja väärtuspõhine, rõhutades, et pangandus on ettevõtluse finantseerimisel elupäästev "doonorlus" ning et eelnõu tuleks visata "ajaloo prügikasti". Rõhutatakse, et pangad panustavad ühiskonda juba praegu oluliselt avansilise tulumaksu kaudu.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust panganduse ja makromajanduse valdkonnas, kasutades konkreetseid andmeid (nt 139 miljonit eurot avansilist tulumaksu 2023. aastal) ja tehnilisi termineid (euribor, fikseeritud lepingud, tähtajaline hoius). Eraldi tuuakse välja detailne võrdlev analüüs Leeduga, selgitades, miks riike ei saa laenustruktuuride erinevuse tõttu (euribori osakaal) maksustamise kontekstis võrrelda.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõne on formaalne, analüütiline ja kriitiline, tasakaalustades loogilisi argumente majanduslike tagajärgede kohta emotsionaalse apellatsiooniga. Toon on häiritud ja hukkamõistev, kirjeldades eelnõu menetlemise tooni kui "häirivat" ja 50% maksustamise ideed kui "ulmelist". Kasutatakse otseseid küsimusi ettekandjale ja rõhutatakse, et esitatud numbrid ei ole pelgalt väited.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on Riigikogu istungil aktiivne, esitades korduvalt küsimusi ettekandjale ja pidades pikema, struktureeritud sõnavõtu eelnõu esimesel lugemisel. Tegevusmuster on keskendunud konkreetse seaduseelnõu sisu ja tagajärgede põhjalikule vaidlustamisele. (Muid tegevusmustreid andmetes ei kajastu).
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Vastuseis on suunatud eelnõu algatajatele ja nende lähenemisele, mida peetakse ebaloogiliseks ja eelmisest sajandist pärinevaks. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes sellele, et lisamaksustamine kandub kaudselt klientidele ja et see annab negatiivse signaali investoritele. Kompromissivalmidus puudub, kuna kõneleja soovib eelnõu ajaloo prügikasti viskamist.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja tunnustab diskussiooni mõttes kolleegi (Epleri) seisukohta, kes toetab laiema diskussiooni pidamist, näidates üles avatust arutelule. Siiski puuduvad andmed formaalse koostöö, kaasallkirjastamise või kompromisside otsimise kohta eelnõu toetajatega.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt riiklikul majanduskeskkonnal ja rahvusvahelisel võrdlusel, eriti Leeduga. Leedut kasutatakse näitena, et selgitada Eesti majanduse eripärasid (suurem euribori osakaal laenudes) ja hoiatada negatiivsete investorisignaalide eest, viidates Leedu eksperdi kommentaarile.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja pooldab majanduskeskkonda, mis on terviklik, tulevikku vaatav ja jätkusuutlik, ning on tugevalt vastu ettevõtete liigsele maksustamisele. Rõhutatakse, et panganduse finantseerimine on majanduskasvule oluline ja et riigi rahanduse parandamine ei tohi toimuda ettevõtluse kahjustamise arvelt. Hoiatatakse, et lisamaksustamine tõstab lõppkokkuvõttes kulusid klientidele.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsete teemade asemel keskendub kõneleja finantskäitumisele, väljendades arusaamatust, miks Eesti hoiustajad ei kasutanud tähtajalisi hoiuseid panga kasumi vähendamiseks ja ise rohkem teenimiseks. Kõneleja kutsub inimesi üles kasutama aktiivselt teenimisvõimalusi, et vältida ettevõtjate täiendavat maksustamist.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Riigikogu otsuse eelnõu 487 OE (pangandussektori solidaarsusmaks) vastustamine. Kõneleja on tugev oponent, kes püüab eelnõu menetlemist peatada ja selle sisu diskrediteerida, rõhutades, et objektiivselt on seda saalis keeruline toetada.
4 Analüüsitud kõnesid