Istungi profiil: Eerik-Niiles Kross
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-11-20
Poliitiline positsioon
Poliitiline seisukoht on tugev toetus põhiseaduse muutmisele, et piirata kohalikel valimistel hääleõigust agressoriikide kodanikel, säilitades selle samas kodakondsuseta isikutel. Seisukohta raamivad väärtuspõhised ja julgeolekukaalutlused, rõhutades "õigusrahu" taastamist ühiskonnas ja demokraatia kaitsmist muutunud geopoliitilises olukorras. Muudatust peetakse hädavajalikuks, kuna kehtiv olukord on oma aja ära elanud.
57 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust Eesti põhiseadusõiguse ja ajaloo osas, eriti 1992. aasta Põhiseaduse Assamblee ja mittekodanike hääleõiguse tekkimise küsimustes. Ta kasutab täpseid õiguslikke termineid (nt õiguskindluse printsiip, Lissaboni leping) ja esitab statistilisi andmeid kodakondsuse jagunemise kohta Eestis aastatel 1992–2021. Ekspertiis laieneb ka julgeolekupoliitiliste riskide analüüsile seoses agressoriikide kodakondsusega.
57 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõnestiil on formaalne, analüütiline ja põhjalikult selgitav, keskendudes eelnõu ajaloolisele ja õiguslikule põhjendamisele. Rõhutatakse loogilisi ja õiguslikke argumente, nagu õiguskindluse printsiip ja õigusrahu taastamine, vältides emotsionaalset karistamise retoorikat. Kõneleja on avameelne, tunnistades eelnõu võimalikke õiguslikke vastuolusid ja riske.
57 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne seadusandlik algataja, esindades 61 Riigikogu liiget, ning on sügavalt seotud põhiseaduse muutmise menetluse detailidega. Ta mainib hiljutist reisi Ungarisse ja rõhutab vajadust kiirendatud korras vastuvõtmiseks märtsis, näidates intensiivset tegevust eelnõu läbiviimisel.
57 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Opositsiooni käsitletakse peamiselt õiguslike ja sisuliste vastuväidete kaudu, eriti seoses kodakondsuseta isikute hääleõiguse säilitamisega ja eelnõu võimaliku vastuoluga valimiste ühetaolisuse printsiibiga. Kõneleja lükkab tagasi argumendid, mis seostavad hääleõiguse äravõtmist meelsuskontrolli või karistamisega. Ta tunnistab, et nende, kelle õigustatud ootus hääletada ära võetakse (Vene kodanikud), ootusest kavatsetakse "üle sõita".
57 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab laiapõhjalist konsensust (valdav enamus Riigikogu liikmeid ja erakondi) agressoriikide kodanike hääleõiguse piiramise vajaduses. Ta esindab 61 saadiku algatust ja väljendab valmisolekut sisuliseks dialoogiks ja muudatusettepanekute kaalumiseks, eriti halli passi omanike staatuse osas, lootuses leida kompromiss.
57 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt riiklikul (Eesti põhiseaduslik kord ja julgeolek) ning rahvusvahelisel tasandil (EL, NATO, Vene Föderatsiooni agressioon). Kohalikku omavalitsust käsitletakse seaduse muutmise kontekstis, mainides lühidalt Vene kodanike osakaalu Sillamäel, kuid puudub detailne regionaalpoliitiline rõhuasetus.
57 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Ebapiisavalt andmeid.
57 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on kodakondsus ja ühiskonna sidusus, kaitstes kodakondsuseta isikute hääleõiguse säilitamist õiguskindluse printsiibi ja nende unikaalse staatuse tõttu. Eelnõu eesmärk on lahendada Eesti kodanike õiglustunnet riivav olukord, kus agressoriikide kodanikud saavad valida, ning tõsta Eesti kodakondsuse kaalu.
57 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on täielikult põhiseaduse muutmise eelnõul (KOV valimiste hääleõigus), mida peetakse selle koosseisu "kõige olulisemaks seaduse eelnõuks". Kõneleja on eelnõu algataja ja eestvedaja, taotledes selle vastuvõtmist kiirendatud korras ning luues õigusliku aluse piirangute seadmiseks seaduse tasandil.
57 Analüüsitud kõnesid