Kuude kaupa: Eerik-Niiles Kross

Vastaseis on suunatud kriitikutele, kes vaidlustavad põhiseaduse muutmise põhimõtet, kiirust või ajastust, kasutades argumente, mis on identsed 1992. aasta kriitikaga. Kriitika on pigem üldine ja protseduuriline, mitte isiklik, ning kõneleja püüab neid argumente ajaloolise kontekstiga neutraliseerida.

Peamine kriitika on suunatud "vanale läänele" ja Euroopa riikidele, kes on sisepoliitilistel põhjustel lõhkunud Euroopa ühtsust ja tegutsenud Venemaa agressiooni suhtes liiga aeglaselt ja ebaselgelt. Kriitika on poliitika- ja väärtuspõhine, süüdistades neid teeskluses ja vastutuse vältimises. Samuti kritiseeritakse kaudselt neid, kes kardavad USA uut suunda või lähevad selle pärast "verest välja".

Peamine vastasseis on suunatud Gruusia valitsevale režiimile (Gruusia Unistus), keda süüdistatakse legitiimsuse kaotamises, süsteemses seadusvälises represseerimises ja läänevastasele positsioonile asumises. Kõneleja kritiseerib teravalt ka kodumaiseid vastaseid, kes püüavad Gruusia kriisi pisendada või marginaliseerida, kasutades demagoogilisi võtteid nagu *whataboutism* ja kultuurisõdade teemade esiletoomine. Gruusia Unistuse tippjuhtkonna meele muutmist peetakse lootusetuks.