Päevakorra profiil: Eerik-Niiles Kross
Riigikogu avalduse "Demokraatia kriisist Gruusias" eelnõu (449 AE) esimene lugemine
2024-06-11
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja võtab tugevalt väärtuspõhise seisukoha, toetades Gruusia rahva Euroopa Liidu ja NATO suunalist kurssi (85% toetus) ning vastandudes Gruusia valitsuse demokraatiast irdumisele. Ta peab vajalikuks senise leebema lähenemise lõpetamist ja nõuab konkreetseid karistusmeetmeid (abi külmutamine, viisavabaduse peatamine, sanktsioonid) Gruusia valitsuse vastu. Seisukoht on tugevalt suunatud Venemaa mõjusfääri laienemise vastu, nähes Gruusia valitsuse tegevuses Moskva taktika kopeerimist.
14 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust Gruusia ja Venemaa suhete, Euroopa Liidu laienemispoliitika ning demokraatia standardite osas. Ta kasutab ajaloolisi paralleele (2008. aasta sõda, Krimmi annekteerimine) ja viitab spetsiifilistele andmetele (Vene ettevõtete arv Gruusias, avalik toetus EL-ile). Eriti rõhutatakse Veneetsia komisjoni ekspertarvamust välisagentide seaduse tühistamise vajaduse kohta, mis annab seisukohale juriidilise kaalu.
14 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõne toon on tõsine, tungiv ja kahetsust väljendav, rõhutades isiklikke tundeid Gruusia sõpruse suhtes ("väga kurb avaldus," "valus on seda avaldust menetleda"). Kasutatakse loogilisi argumente ja ajaloolisi võrdlusi (Lääne vead Venemaa suhetes), aga ka metafoore (endiste poliitvangide suhe, korteri sisustamise nõuanne) olukorra selgitamiseks. Stiil on ametlik, kuid veenev, rõhutades diplomaatia läbikukkumist ja vajadust eskaleerida.
14 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne seadusandliku algatuse esitaja ja eestkõneleja, olles osalenud avalduse eelnõu ettevalmistamisel. Ta viitab varasemale tegevusele Gruusia abistamisel 2008. aastal ja hilisematele diplomaatilistele konsultatsioonidele (videokonverents suursaadikuga Thbilisis, kohtumised Välisministeeriumi diplomaatidega). Ta on seotud ka rahvusvaheliste parlamentaarsete organisatsioonidega (EMPAs).
14 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud Gruusia valitsuse (Ivanišvili seltskond) vastu, keda süüdistatakse demokraatlike väärtuste hülgamises, opositsiooni ahistamises ja Venemaa poole kaldu neutraalsuse valimises. Kriitika on poliitika- ja väärtuspõhine, süüdistades valitsust kokkulepete rikkumises Euroopa Liiduga. Kõneleja leiab, et läbirääkimiste tee on ammendunud ja diplomaatia ei tööta, mistõttu on vaja sanktsioone ja vastueskaleerimist.
14 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab vajadust koostööks Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikidega, et kehtestada sanktsioonid Gruusia valitsuse vastu. Ta märgib, et Eesti Riigikogu avaldus peaks olema osa laiemast Lääne reaktsioonist, võttes endale "paha politseiniku" rolli. Koostöö fookus on suunatud Gruusia kodanikuühiskonna toetamisele, mitte valitsusega suhtlemisele.
14 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Kõneleja fookus on tugevalt rahvusvaheline ja geopoliitiline, keskendudes Gruusia Euroopa-suunalisele teele ja Venemaa mõjule Lõuna-Kaukaasias. Ta seob Gruusia olukorra otseselt Eesti julgeoleku ja väärtusruumi huvidega. Mainitakse ka teisi piirkonna riike (Ukraina, Moldova, Armeenia, Aserbaidžaan) laiemas kontekstis.
14 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja toetab majanduslike ja rahaliste vahendite kasutamist poliitilise surve avaldamiseks. Ta propageerib Eesti ja Euroopa Liidu abiraha külmutamist Gruusia valitsusele ning viisavabaduse peatamist, et anda Gruusia rahvale selge sõnum valitsuse tegevuse tagajärgedest. Majanduslikud meetmed on selgelt allutatud välispoliitilistele eesmärkidele.
14 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja keskendub kodanikuühiskonna ja inimõiguste küsimustele, kritiseerides Gruusia valitsuse tegevust opositsiooni ahistamisel, poliitvangide hoidmisel ja meediavabaduse piiramisel. Eriti rõhutatakse välisagentide seaduse ohtu kodanikuühiskonnale, viidates selle sarnasusele Vene seadusega ja Veneetsia komisjoni hinnangule fundamentaalsete õiguste rikkumise kohta.
14 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on Riigikogu avalduse "Demokraatia kriisist Gruusias" vastuvõtmine. Kõneleja on selle algatuse eestvedaja ja toetaja, mille eesmärk on kutsuda üles konkreetsetele välispoliitilistele sammudele (sanktsioonid, abi külmutamine) Gruusia valitsuse vastu.
14 Analüüsitud kõnesid