Istungi profiil: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Kõnekahvel on tugeva vastandumise ja praktiseeriva õigusriigi tõstmise suunal. Esindaja kriitikab sotsiaaldemokraatide eelnõu, mis püüaks Konkurentsiametit muuta karistusorganiks ning luua eraldi haldusmenetlus, nähtavalt kui ohtu põhiseaduslikule võimu jagunemisele; ta pooldab korrektset ülevõtmist Euroopa direktiivi väärteomenetluses ning rõhutab, et selline lahendus on tavapärane ja õigusriigi põhimõtetele vastav. Samas on ta valmis tunnistama vajadust eelnõu paremaks muutmiseks ja Riigikogu vedamiseks edasi, kui see ei riku põhiõigusi. Tõenäoline kuvand on poliitiliselt tsentraalse ja väärtuspõhise, kuid kriitiline tähelepanu suunatud opositsioonile ja valitsuse administratiivsetele lahendustele.

Esineja näitab tugevat õigusbürokratias ja reguleerivate mehhanismide teadmiste taset: ta räägib täpselt väärteomenetluse vs haldusmenetluse erinevustest ning viitab põhiõiguste rikkumise riskidele. Viidatakse õiguskantsleri seisukohtadele, Riigikohtu otsusele Olerex ning korruptsioonivastase erikomisjoni potentsiaalsetele uurimisteemadele, mis kinnitab tema juristlikku tausta ja faktipõhise lähenemise vajadust. Tekstid sisaldavad tehnilisi termineid ja viiteid õiguspraktikale ning rõhutavad, et direktiiv tuleb üle võtta vastavalt tavapärasele menetlusele.

Kõnekäik on tavapäraselt kannatlikult argumendipõhine, kuid samal ajal ohtude ja hoiatusena emotsionaalselt magnetiseeriv. Ta kasutab võimsaid metafoore, nagu Pandora laeka avanemine, ning pöörab tähelepanu põhiõiguste kaitsele. Tekstides on pikk, struktureeritud arutelu ja ärritunud, kuid mitte hüsteeriline toon; kordub kutsuv: “Aitäh!” ning soovi näidata selget moraalset ja juriidilist vahekorda.

Teave viitab ühele päevale, 2025-05-05, koosmittekõnesriigikogu istungitel, kus kordub sama taustamaterjal ja kriitika sotsiaaldemokraatide suunal. Esineja viitab komisjonide aruteludele, infot laekumise soovile korruptsioonivastases erikomisjonis ning tähele pani tähele riigiasjades toimuvat. Väga ilmne on korduv isiklik, fraktsiooniline kommentaar ning püsiv teabenõudlus valitsuse ja opositsiooni kohta.

Peamised vastased on sotsiaaldemokraadid, kelle meetodid ja direktiivi üle võtmise viis ta kujutab kui ohtu õiguskorrale ja ettevõtluse vabadusele. Ta süüdistab neid karistusmehhanismide kaugemale laienemise ja haldusmenetluse esilekutsumise pooldamises ning kasutab tihti tugevate hinnangute keelekasutust. Kõneviis on intensiivne, kuid pole näha kompromissi väljapakkumist nende meetmete osas.

Küllalt kriitiline, kuid näitab valmisolekut dialoogiks: soovib koostööd korruptsioonivastases erikomisjonis ja pöördumist teiste fraktsioonide poole infot jagama. Rõhutab vajadust põhjaliku arutelu ja kaasamise järele, kuid samal ajal juhib tähelepanu eelnõu menetlusele ja võimalikele kompromissidele vähemalt osade muudatustega. Ta viitab mitterahalistele otsustele ning kolleegide poolset vastutust.

Nähtavalt keskendub nii rahvuslikule kui ka regionaalsele tasandile: kriitika Tallinna linnavalitsuse korruptsiooniga seotud juhtumite osas ning tähelepanu maapiirkondade olukorrale, kus eeskirjade ja sissetulekute puudulikkus võib suurendada vaesust. Eessi rõhutab Tallinna ja pealinna poliitiliste otsuste mõju ning samas käsitleb regionaalarengu (nt Rohuküla raudtee, haiglate rahastus) kui poliitilist kontekssti.

Majanduspoliitika osas on esineja kriitiline valitsuse maksu- ja hinnatõusude vastu, väites, et maksude suurendamine suurendab inflatsiooni ja vähendab inimeste ostujõudu. Ta peab oluliseks ettevõtluse elushoidmist kriisiaegadel ning kutsub üles investeerima IT-sse pensionäride maksesüsteemi parema toimimise tagamiseks. Samas rõhutab vajadust rahastada sotsiaalseid ja regionaalpoliitilisi algatusi, mitte laiendada bürokraatlikke karistusmehhanisme.

Kõnedes keskendub peamiselt vaimsele ja materiaalsetele heaoludele pensionäridele ja madala sissetulekuga inimestele: rõhutab üksi elavate pensionäride vaesusriski, toidupakikeste kaotust ning ebakõlas maksekorraldustega, mis suurendavad vaesust. Kutsutakse inimlikkuse ja sotsiaalsete kaitsevormide tugevdamisele ning käsitletakse pensionäridega seotut kui keskset ühiskondlikku küsimust.

Legislatiivne prioriteet keskendub EU direktiivide õigeaegsele üle võtmisele väärteomenetluses, mitte eraldi haldusmenetluse loomisele konkreetsete asutuste jaoks, ja sellele järgnevatele muudatustele eelnõudes. Ta rõhutab Riigikohtu ja õiguskantsleri seisukohtade järgimist ning vajadust eelnõu edasi liigutada, vältimaks põhiseaduslikke riske. Lisaks mainitakse korruptsioonivastase erikomisjoni teemat ja eelnõude menetluse läbipaistvust.