Istungi profiil: Anastassia Kovalenko-Kõlvart
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
2025-04-23
Poliitiline positsioon
Tugev keskendumine tarbijahindade leevendamisele ja kohalike tootjate toetamisele, mida illustreeritakse ettepanekuga langetada käibemaksu kohalikele tootjatele 9%-le ning kriitikaga valitsuse plaanile käibemaksu tõstmiseks. Seisukohad on policy- ja sotsiaalsetele mõjudele suunatud, rõhutades pensionäride ja perede haavatavust ning vajadust hindade kontrolli järele. Näitab soovi mõjutada konkreetseid maksukorralduse muudatusi ja konkurentsivõimet, mitte pelgalt retoorikat.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kasutab konkreetseid andmeid toiduhinna tõusu ja inflatsiooni kohta: 5,9% toidukaupade hinnamuutuse ning Rahandusministeeriumi prognoosi muutus 4,2% → 5,2%. Võrdleb Eesti ja Soome maksustamist (käibemaks ja erandid), viidates Euroopa riikide positsioone. Samuti toob esile kohaliku tootja rolli ja maksuriskide mõju elanikkonnale, näidates tugevat majandusteaduslikku tausta maksude ja tarbijakulu kontekstis. Lisaks viitab vajadusele õppida teistest riikidest.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kasutab otsingulist, küsimustikku ja tõstatust ning data- ja näitepõhist lähenemist. Kõnekunst on selgelt faktipõhine ja argumendid on struktureeritud numbritega; lisanduvad hüpoteetilised küsimused publikule (“kas olete valmis…”), et esitatud alternatiive paremini kaaluda. Toon on formaalselt kriitiline, kuid mitte vihane, ning suunatud konkreetsetele poliitikutele ja otsustele.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Esineb infotunnis ja otseses parlamendi kontekstis, viidates kolleegide küsimustele ja varasematele otsustele. Mainib, et kolleegide ettepanekud (nt 9%-i käibemaksu langetus) on arutelul ning viitab Riigikogu ja õiguskantsleri asjakohastele protsessidele. Kõnes keskendutakse valdkondlikele küsimustele ning pöördumiste ja aruteluteemade kaudu poliitilise debatiga seotud tegevusele.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitiline valitsuse majanduspoliitika suhtes, eriti juhitavate maksumuudatuste osas (käibemaksu tõus). Mainitakse, et Keskerakond esitas eelnõu 9%-le langetamiseks ning Reformierakond ei toetanud, viidates opositsiooniliste positsioonide vahelisele põimunud arutelule. Teises lõigus on kriitika suunatud PPA lähtekohtadele ja seaduslike alusvajaduste puudumisele, kusjuures opositsioon raskendab sunni järelevalvet ja jälgimisühiskonna kasvamist ning rõhutab põhiõiguste kaitset.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Näitab soov kompromissi ja eri erakondade seisukohtadega arvestamist: tekib küsimus, kas järgmised sammud ja eelnõud leiavad laiemat toetamist (nt 9% käibemaksu langetuse osas). Tekib arutelu koostöö ja kaasarääkimise üle, kuid konkreetset ulatuslikku koalitsioonikoostööd ei kirjeldata.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on ülemaailmselt kehtivate ja Eesti laiemate poliitika küsimustel, keskendudes riiklikule tasandile. Mainitakse riiklikke näiteid (Soome erandid, Euroopa riikide maksustamine) ning puudutab kohalike tootjate konkurentsivõimet, kuid otseselt piirkonna-, linna- või piirkondlike plaanide detaalid puuduvad.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusküsimustes on keskne arutelu tarbijahindade leevendamisest ja maksusüsteemi optimeerimisest. Toetatakse sihtmakseid (kõikide kaupade asemel kohalikele tootjatele) ja kriitikat käibemaksu üldise tõusu vastu; rõhutatakse inflatsiooni ja elukalliduse mõju peredele ning vajadust majanduskasvu ning konkurentsivõime parandamiseks. Välditakse laiaulatuslikke maksumuudatusi ja eelistatakse sihipärast toetamist.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Rõhutatakse sotsiaalset kaitset: pensionäride oht vaesusesse ja perede hablikkus toiduhindade tõusust põhjustatud koormuse tõttu on esile tõstetud. Teises lõigus käsitletakse kodanikuõigusi ja privaatsust – massilise jälgimise kriitika, õiguskantslerite tähelepanekud ning põhiõiguste kaitse vajadus. Nende teemade kõrval on tähelepanu elukalliduse ja sotsiaalse võrdsuse küsimustele.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Esmainegevus on maksupoliitika seadusandlikku tasandisse viitavad eelnõud (9%-le langetuse ettepanek), samuti õiguskantselei ja korrakaitseseaduse regulatiivne raamistik. Seadusandlikul tasandil rõhutatakse vajadust seadusandliku aluse ning privaatsus- ja jälgimisseaduste selguse järele ning küsitakse, kas praegused regulatsioonid tagavad põhiõiguste kaitse.
2 Analüüsitud kõnesid