Päevakorra profiil: Anastassia Kovalenko-Kõlvart
Keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (397 SE) esimene lugemine
2024-05-14
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Peamised esiletoodud küsimused puudutavad keelepoliitikat ja teabe kättesaadavust riigiasutuste kommunikatsioonis, eriti eestikeelse audioreklaami osakaalu ja äratuntavalt eestikeelsete domeeninimede nõuet. Esineja on mõõduka kriitiline: ta küsib, kuidas 20% võõrkeelseid reklaame arvutatakse ja kas see on praktikas rakendatav, viidates varasemale kriitikale ministeeriumi arvamustes. Hetke seis on policy-driven, kuid kriitiline; ei väljenda selget poolust ühegi koalitsioonipõhise toetuse või vastuseisu osas, vaid keskendub teabe kättesaadavuse ja rakendatavuse kaalutlemisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Speker näitab teadmisi keele- ja infopoliitika valdkonnast, viidates seletuskirjale ja proportsioonide loogikale ning näitele riigiasutuste domeeninimede keelest. Kasutab konkreetseid termineid nagu "seletuskiri", "osakaal" ja "proportsioon", mis näitab taustateadmisi eelnõu sisust. Esitus on analüütiline ja faktidele tuginev, keskendudes tehnilistele aspektidele ja rakendatavusele.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Toon on viisakas ja küsimustele suunatud; esineja kasutab dialoogilist lähenemist ning palub selgitusi, mis näitab uudishimu ja konstruktiivset arutelu. Tekst on rohkem põhine emotsioonil kui narratiivsel jutustamisel, kuid säilitab selge ja lakoonilise stiili.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kaks kõnet samal päeval (14.05.2024) sama eelnõu esimese lugemise raames; mõlemad keskenduvad keelereeglitele ja praktilistele mõjudele. Esineja kasutab küsimuste vormi, kaasab varasemaid arvamusi ja jätab mulje, et osaleb aktiivses arutelu, kuid puuduvad viited konkreetsetele järgnevustele või sündmustele väljaspool seda päevakava.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kritiseeritakse konkreetseid sätteid (20% võõrkeelseid audioreklaame ja eestikeelsete domeeninimede nõue) ning viidatakse varasemale kriitikale ministeeriumi arvamuste osas; ei ole selgelt kuulutanud üldist vastuvõtust või keeldumist kogu eelnõust, vaid esitab poliitilist kriitikat ja küsimusi. Intensiivsus on mõõdukas, keskendub sisulisele haavatavusele ja rakendatavusele.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Rõhutab dialoogi ja arutelu soodustamist ning kutsub kolleege ja institutsioone selgitusi jagama; viitab varasematele arvamustele ning palub tagasisidet, kuid ei näita selgeid koostöökoorid või koalitsioonimärke. Esindab avatud ja kaasavat stiili, kuid konkreetsed koostöökohad puuduvad.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Riiklik tase on peamine fookus; konkreetseid piirkondlikke või piirkondlike sektorite mainimist ei ole tähele pandud.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmed puuduvad.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Teemad keskenduvad keelelisele võrdõiguslikkusele ja teabe kättesaadavusele riigiasutuste kommunikatsioonis; sotsiaalseid või inimõiguste laiendatud küsimusi konkreetselt ei väljuta. Hinnatakse keelelist ligipääsetavust ja kultuurilist integratsiooni kontekstis, ilma sügavamat poliitilist või ideoloogilist otsustõttu.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Esimese lugemise raames käsitletavad keele- ja infoteenuste sätted (nt võõrkeelse audioreklaami osakaal ja eestikeelsete domeeninimede nõue) on prioriteedina esile toodud; esineja küsib ja analüüsib nende sätete mõistlikkust ning rakendatavust, viidates seletuskirjale ja varasematele arvamustele. Episoode peetakse kui võimalikku täpsustamist vajavaid osasid, mis võivad kaasa tuua selgitustega muudatused või laienemised/vähenemised eelnõus.
2 Analüüsitud kõnesid