Päevakorra profiil: Anastassia Kovalenko-Kõlvart
Kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (291 SE) esimene lugemine
2024-02-07
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja pöörab tähelepanu kõrgkoolide rahastamise probleeme ja keeleseaduse koolikirjeldustest tulenevaid ohte, olles kriitiline EKRE radikaalse eelnõu suhtes. Ta rõhutab eestikeelse kõrghariduse säilitamist ning nõuab koordineeritud finantsmudelit ning riigi suuremat panust (vähemalt 1,5% SKP-st) viisil, mis tagaks ülikoolide konkurentsivõime ja tudengite jäämise riiki. Stiilis on tavapärane ja prioritiseerib rahastuse ja keelepoliitika jätkusuutlikkust kui põhiväärtusi, mitte põgusat populistlikku reformi.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Esiletõstetud on kõrghariduse rahastamine, õppekavade keel ja migratsioonilisi ning tööjõu turu küsimused. Toetub Riigikontrolli raportile ning statistikale (nt välistudengite kasv, eestikeelsete õppekavade koormus ja finantseerimise puudujäägiks väidetavalt). Mainitakse ka tasu ning õppemaksu rolli rahalise jätkusuutlikkuse kontekstis ja võimalust, et 1 euro investeeringust kõrgkoolides võib tuua tagasi majandusse mitmekordse summana.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Rõhitatud on rahuldatud emotsioon ja juriidiline stiil: demokraatia ja julgeoleku kontekstis esitatud mure, otsene viitamine Riigikontrollile ning isiklik kogemus kõrghariduse reformist. Tekst ühendab andmed ja narratiivi, kasutades ettevaatlikku, kuid mõjusat retoorikat ning rahastamise olulisust kui mehhanismi.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kahe kõne esitatud samal päeval (2024-02-07) sama eelnõu kohta; isik rõhutab, et diskussioon on avatud ja vajadusel konsensuslik lähenemine; viitab oma osalemisele reformis ning toob näiteid isiklikust ajaloo mõttes. Korduv viide Riigikontrolli raportile ning järjepidev osalemine arutelus.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Põhiline vastandus on EKRE radikaalsele lähenemisele: keelest ja kiirustatud kvootidest tulenev piirang ei ole aktsepteeritav. Kõneleja on kriitiline EKRE eelnõu suhtes ning rõhutab, et vajalik on mitte niivõrd piirangud, vaid jätkusuutlik rahastus ja konsensuslik lahendus. Ta samas ei toeta kõikehõlmavat, lühiajalist kriitikat, vaid kutsub üles rahastuse ja strateegilise mudeli arendamise poole.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Näitab koostöövalmidust, rõhutab konsensusliku kokkuleppe olulisust ning viitab vajadusele erakondade vahelise kokkuleppega lahendusele (1,5% SKP-st). Samuti näitab ta valmisolekut olla osa valdkonna reformidest ning rõhutab, et kompromiss on vajalik.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Nationaalne, keskendub Eesti kõrgharidusele laiemalt ning eeskujude kaudu viitab Eesti ülikoolide olukorrale (Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool). Fookus on riiklikul tasandil ja rahastamismudelitel, mitte konkreetsetel piirkondlikel projektidel.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduse jaoks oluline on kõrgkoolide rahastamine ning investeeringute majanduslik tasuvus: väidetavalt iga euro kõrgharidusse suunatud toob tagasi kuni nelja euro väärtuses. Ta rõhutab, et alarahastamine ohustab majandust, tööjõuturul puuduvad oskused ning rahastusmudel peab tagama kvalifitseeritud tööjõu riigis püsimise. Ta soovib vähemalt 1,5% SKP-st püsivat panust.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Algatuse keskmes on keelepoliitika, hariduse kättesaadavus ja demokraatia ning julgeoleku kaitse. Rõhutatakse eestikeelse õppe traditsiooni säilitamist, keele arengut akadeemilisel tasemel ning riigi võimet tagada, et kõrgharidus arendab keeled ja moodustab tugeva ühiskonna.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Fookuses on Kõrgharidusseaduse muutmise eelnõu (291 SE) esimene lugemine; speaker on eelnõu kriitiline, kuid pakub alternatiivset, finanssipõhist lahendust. Ta rõhutab vajadust määratleda finantsmudel ja tagada kõrgkoolide konkurentsivõime ning noorte jäämise riiki, mainides progressi ja koostööd erinevate osapooltega.
2 Analüüsitud kõnesid