Päevakorra profiil: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Valitsuse otsused

2025-03-26

XV Riigikogu, V istungjärk, infotund

Poliitiline positsioon
Opositsiooniline esineja, kes keskendub maksupoliitika kriitikale ja ühiskondlike hindade mõju rõhutamisele. On tugeva vastuseisu suund valitsuse maksupoliitikale (sh käibemaksutõusud) ja Euroopa Liidu direktiivi põhimõttelisele maksustamisele; samal ajal viitab varasematele koalitsioonilepingutele ning Reformierakonna varasemale toele direktiivile, mis annab positsioonile mõõduka või tugeva kriitika ning vajaduse selgitada, miks toonases staatuses võeti vastu. Framing põhineb tavaliselt poliitika ja majanduslike tagajärgedeargumendil ning väärtuslikul jaotusel, mitte ainult makroökonoomilisel hinnangul.

2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Rõhutab teadmisi maksustamise ja Euroopa Liidu direktiivide kohta ning kasutab täpseid viiteid (käibemaksutõusud, direktiiv, 25. aprilli 2023 hääletus, koalitsioonileping, õiguskantsler, põhiseaduslikkuse järelevalve, halduskohtusse pöördumised). Demonstratiivne teadmuslik taust õiguskundade ja parlamendiprotsessi osas ning viitab konkreetsetele dokumentidele ning protseduuridele.

2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõla on combative ja süüdistav; esitluses kasutab retoorilisi küsimusi ja isiklikku üleskutset (“Austatud peaminister!”). Tugineb nii emotsionaalsetele kui ka faktipõhistele argumenditele, kasutab konkreetseid näiteid (parvukasut, protokollid, kohtuläbirääkimised) ning hoiab suhteliselt vormilist ja väiksema jutustustlikkusega stiili.

2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kaks kõnet samal päeval (2025-03-26), keskenduvad sama teema ringile: maksud, Euroopa direktiiv ja automaks. Viitab varasematele sündmustele (25.04.2023 hääletus, koalitsioonileping, õiguskantsler) ning mainib korraldusi (halduskohus, pöördumised). Näitab järjepidevat osalemist parlamentaarsetes aruteludes ja õiguskaitsekanalite kasutamist.

2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised kriitikud: valitsuskoalitsioon (eriti sotsid ja Reformierakond senistes otsustes), autokaardi maksukorraldus ning uued maksud. Arutletakse kõigi nende vastu nii konkreetsete poliitikate kui protseduuriliste otsuste alusel; kriitika on tugev ja intensiivne, kuid samas viidatakse vajadusele selgitustele ja õiguspärasusele (põhiseaduslikkus). Intensiivrõhk on maksudest ja koalitsiooni tegevusest tulenevatel otsustel.

2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Keskendub oma partei (Keskerakonna) pidevale järjepidevale positsioonile ja koalitsioonilepingu kontekstile; näitab valmisolekut kasutada õiguskaitse ja halduskohtute kanaleid oma eesmärkide saavutamiseks (kaks kaebust halduskohtusse automaksu tühistamiseks). Pole tähelepanu suurtele kogupartnerlusele, pigem rõhutab üksikkonsensus ja hilisemad variandid kompromissiks (kui neid mainitakse), ning viitab koalitsioonilepingule kui allikale.

2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Not enough data

2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikult kriitiline valitsuse maksukorralduse suhtes; rõhutab, et maksukohustused (sh käibemaksutõusud) koormavad peresid ja vähendavad ostujõudu. Vastustasemel soovib säilitada teatavaid soodustusi ja erisusi (puuetega inimestele, suurtele peredele), mis automaksu puhul on argumendina esile toodud. On kriitiline Euroopa Liidu direktiivi võimalikule või osaliselt kehtestamisele ja rõhutab mõju inimeste elatisele.

2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Koncentreerub sotsiaalsetele teemadele ja ebavõrdsuse vältimisele: perede toimetuleku kaitsmine, puudega inimeste erivajaduste arvestamine, lasterikaste perede soodustamine ja üldine sotsiaalne õiglus. Spetsiifiliselt väidab, et automaksu ja üldiste maksuvabastuste kärpimine mõjutab neid rühmi negatiivselt; pro-eri‑vanuserine kaitse ja vajadus tagada põhiseaduslik jätk.

2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamised eesmärgid on automaksu tühistamine või põhjalik revisjon ning maksupoliitika läbivaatamine vastavalt demokraatlikule kontrollile. Viitab sügavale põhimõttelisele vaidlusele (põhiseaduslikkus, erisused puuetega inimestele) ning on aktiivne õiguskaitsekanalite kasutaja (halduskohtusse pöördumised, põhiseaduslikkuse järelevalve). Samuti rõhutab vajadust selgitada või tagasivõtta Euroopa Liidu direktiivipõhine maksustamine.

2 Analüüsitud kõnesid