Istungi profiil: Anti Allas
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
2025-09-04
Poliitiline positsioon
Kõneleja poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline valitsuse tegevuse suhtes, keskendudes eelkõige protseduurilistele vigadele ja majandushuvide kahjustamisele. Ta vastustab rangemaid keskkonnaregulatsioone, mis on kehtestatud ilma maaomanikke kaasamata, ning kritiseerib haridusministeeriumi suuri eelarvejääke samal ajal, kui maapiirkondades viiakse läbi kärpeid. Poliitiline raamistik on tulemuspõhine, nõudes valitsuselt kiiret ja realistlikku tegutsemist kriiside (nt sealiha sektor) lahendamisel.
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust eelarve ja rahanduse järelevalve alal, tuues välja konkreetsed summad (nt 107,9 miljonit eurot haridusministeeriumi jääke) ja viidates rahastamismehhanismidele (Robin Hoodi meede). Samuti näitab ta teadmisi keskkonnaõiguse ja -protseduuride vallas, viidates õiguskantsleri seisukohale kaitsealade kaitsekorra muutmise ebaseaduslikkuse kohta. Asjatundlikkus ulatub ka põllumajanduskriiside ja toiduga isevarustatuse teemadesse.
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Rhetoriline stiil on formaalne, asjalik ja nõudlik, sobilik arupärimiste esitamiseks. Kasutatakse loogilisi apelle, viidates nii seadusaktidele (õiguskantsleri kiri) kui ka majanduslikele tagajärgedele (metsaomanike kahjud, lapse õpingute tasumine). Kriiside (sealiha katk) käsitlemisel on toon tungiv, rõhutades vajadust koheste ja selgete otsuste järele, et vältida tootmise potentsiaali kahanemist.
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne arupärimiste ja otsuse eelnõude algataja, esinedes regulaarselt istungjärkude ajal (märtsist septembrini). Tema tegevusmuster keskendub valitsuse tegevuse kontrollimisele ja konkreetsete probleemide (keskkond, KOV tulubaas, haridus, sealiha sektor) lahendamise nõudmisele. Ühel korral esitas ta ka protseduurilise küsimuse Riigikogu töögraafiku selguse kohta.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud konkreetsetele valitsusasutustele ja ministritele (Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Haridus- ja Teadusminister). Kriitika on peamiselt protseduuriline ja poliitikapõhine, süüdistades ministeeriume ebaseaduslikus tegevuses (kaitsekorra muutmine) ja vastutustundetus eelarve haldamises (suured jäägid kärbete ajal).
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja tööstiil on fraktsioonipõhine ja koostööl põhinev, kuna kõik sisulised arupärimised ja eelnõud esitatakse koos teiste kolleegidega (kolme või nelja Riigikogu liikme poolt) Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel. See näitab süstemaatilist ja koordineeritud lähenemist järelevalve teostamisele.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Kõneleja pöörab suurt tähelepanu regionaalsetele ja kohalikele probleemidele, eriti maapiirkondadele. Ta rõhutab väiksemate piirkondade koolide (Vana-Vigala, Hiiumaa) ja kohalike omavalitsuste (Tartu maamaks) rahastamise muresid. Samuti kaitseb ta metsaomanike ja põllumajandussektori huve.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja kaitseb metsaomanike majanduslikke huve, kritiseerides riiklikke piiranguid, mis takistavad tulu saamist (nt lapse õpingute tasumiseks). Ta nõuab valitsuselt kiiret ja sihipärast toetust sealihasektorile, et tagada Eesti toiduga isevarustatus. Samuti küsitakse selgust kohaliku omavalitsuse tulubaasi ümberjaotamise (Robin Hoodi meede) mõju kohta.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskne sotsiaalne teema on haridusvõrgu korrastamine ja selle mõju maapiirkondadele, kus reformid ja kärped on esile kutsunud muresid. Rõhutatakse vajadust tagada omavalitsuste võimekus pakkuda võrdseid teenuseid kõigile elanikele.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on valitsuse järelevalve ja vastutusele võtmine arupärimiste kaudu, mis puudutavad keskkonna-, regionaal- ja hariduspoliitikat. Ta on algataja rollis, esitades Vabariigi Valitsusele otsuse eelnõu sealihasektori toetusmeetmete väljatöötamiseks.
5 Analüüsitud kõnesid