Istungi profiil: Andrei Korobeinik
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-05-28
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on suunatud sotsiaalse ebavõrdsuse vastasele võitlusele ja eakate toimetuleku halvenemisele. Kõneleja vastustab tugevalt valitsuse eelnõu, mis vähendab pensionäride ostujõudu, ning rõhutab, et valitsuse majandusotsused suurendavad ebavõrdsust ühiskonnas. Stants on väärtuspõhine ja jõuline, rõhutades vajadust taastada erakorralised pensionitõusud, mida Keskerakonna valitsus varem rakendas.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust pensioniindekseerimise mehhanismide osas, rõhutades, et pensioni suurus on seotud keskmise palga ja inflatsiooniga, mitte demograafiaga. Ta kasutab statistikat, viidates arenenud riikide 40% keskmise palga eesmärgile ja Eesti eakate kõrgele vaesusriskile. Samuti on ta kursis rahvusvaheliste majandusmeetmetega, näiteks Leedu pankade solidaarsusmaksuga.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on terav, kriitiline ja kohati isiklik, süüdistades vastaspoolt (Jürgenit) vastuste vältimises ja retooriliste võtete (gaslighting, manspreading) kasutamises. Kõneleja kasutab nii loogilisi argumente (indekseerimise seosed) kui ka emotsionaalseid apelle (pensionärid kaotavad raha), et rõhutada eelnõu ebaõiglust. Ta kasutab tugevaid hinnanguid, nimetades eelnõu "sügavalt ebaõiglaseks" ja viidates ekspeaminister Ansipi kriitikale valitsuse suutmatuse kohta.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt täiskogu istungi debatis, esitades korduvalt küsimusi ja pidades pikema kõne seaduseelnõu teemal. Tegevusmuster on reaktiivne ja keskendub valitsuse poliitika kriitilisele analüüsile Riigikogu saalis. Ta annab vastaspoolele ka "life hack'e" küsimustele vastamise meelespidamiseks.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on Reformierakonna juhitud valitsus ja koalitsioon, keda süüdistatakse ebaõiglaste majandusotsuste tegemises ja riigi halvas juhtimises. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust ebavõrdsuse kasvatamises ja majanduse languses hoidmises. Vastasele esitatakse ka isiklikke süüdistusi, et nad toetavad eelnõu, mis jagab raha rikkamatele inimestele, sealhulgas neile endile.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmed puuduvad praeguse koostöö või kompromissivalmiduse kohta. Kõneleja rõhutab positiivseid tulemusi, mis saavutati Keskerakonna juhitud valitsuse ajal erakorraliste pensionitõusudega, viidates sellele kui ainsale viisile lõhe vähendamiseks.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt riiklikel sotsiaalmajanduslikel probleemidel (Eesti majanduslangus, pensionäride vaesusrisk) ja rahvusvahelisel võrdlusel (EL, Leedu). Mainitakse, et automaks lööb kõige valusamalt neid, kes elavad maal, tuues sisse lühikese regionaalse aspekti.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja pooldab tugevalt sotsiaalset õiglust ja tulude ümberjaotamist, vastustades tulumaksu, mis võtab raha vaesematelt, et maksta kinni rikkamate palgatõus. Ta toetab pankade solidaarsusmaksu rakendamist ja usub, et raha jätmine rikkamatele pidurdab majanduse ringlust ja kasvu. Valitsuse majandusotsuseid peetakse ebavõrdsust suurendavateks.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne fookus on eakate vaesusrisk ja sotsiaalse ebavõrdsuse kasv ühiskonnas, mis on tingitud valitsuse majandusotsustest. Rõhutatakse, et üle poole eakatest elab vaesusriskis, mis on pea kolm korda suurem kui EL-i keskmine. Samuti tuuakse esile negatiivne mõju suurtele peredele peretoetuste vähendamise kaudu.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on konkreetse eelnõu vastustamisel, mis puudutab pensionäride tulumaksu ja vähendab nende reaalset ostujõudu. Kõneleja on aktiivne vastane, kes püüab veenda kolleege eelnõu hääletamata jätma või sellest kõrvale astuma, et vältida eakate toimetuleku halvenemist.
4 Analüüsitud kõnesid