Istungi profiil: Andrei Korobeinik
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-05-08
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on valitsuse majanduspoliitika teraval kritiseerimisel, rõhutades Eesti majanduse langust ja miljardilist eelarvepuudujääki. Kõneleja toetab jõuliselt pankade solidaarsusmaksu kehtestamist, et rahastada riigieelarvet ja vältida maksutõuse vaesematele sihtrühmadele. Poliitiline raamistik on tugevalt suunatud valitsuse ebakompetentsuse ja ebaõiglaste valikute rõhutamisele.
17 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust rahandus- ja maksupoliitika alal, kasutades konkreetseid numbreid (nt miljardiline puudujääk, poole miljardi maksusoodustus) ja majanduslikke termineid (Euribor, solidaarsusmaks, tasaarveldus). Ekspertiis keskendub pankade kasumlikkuse analüüsile ja Eesti majanduse võrdlemisele Leedu ning Skandinaavia riikidega. Ta suudab selgitada, miks pankade kasumid on kõrged (Euribor) ja kuidas maksustamine mõjutaks investeeringuid.
17 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on terav, kriitiline ja pakiline, rõhutades majanduskriisi tõsidust ja valitsuse vastutust. Kasutatakse tugevaid moraalseid apelle ebaõigluse vastu (rikaste soodustamine vaeste arvelt) ja otseseid poliitilisi rünnakuid peaministri isiklike valikute pihta. Kõneleja kasutab ka irooniat ja viiteid varasematele poliitikutele (Ansip, Ratas) oma seisukohtade toetuseks.
17 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on täiskogu istungil väga aktiivne, esitades ja kaitstes otsuse eelnõusid ning vastates korduvalt kolleegide küsimustele. Tegevusmuster hõlmab nii sisulist poliitika kaitsmist kui ka protseduuriliste küsimuste esitamist istungi juhatajale (nt Jürgen Ligi kõne pikkuse ja teema kohta).
17 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastasseis on Reformierakonna ja peaminister Kaja Kallasega, keda süüdistatakse majanduslikus ebakompetentsuses ja ebaõiglases poliitilises valikus kaitsta pankade kasumeid. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust Eesti majanduse mudaliigasse viimises ja lubaduste rikkumises. Ka teisi koalitsioonipartnereid (Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid) kritiseeritakse kas ebakompetentsuse või puhta PR-strateegia pärast.
17 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on pragmaatiline, otsides toetust opositsioonilt (viidates sarnasusele EKRE eelnõuga) ja rõhutades vajadust ühiste otsuste järele majanduse päästmiseks. Väljendatakse lootust, et Eesti 200 võiks valitsuses terve mõistuse häält esindada, kuigi valitsuspartnerite suhtes ollakse üldiselt skeptilised.
17 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt riiklikul majanduskriisil ja rahvusvahelistel võrdlustel (Leedu, Skandinaavia) maksupoliitika ja majanduskasvu osas. Regionaalne fookus on piiratud automaksu kriitikaga, mis kahjustab maapiirkondade elanikke ja suurperesid.
17 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on tugevalt suunatud sotsiaalsele õiglusele ja riigi sekkumisele kriisi ajal, et aidata vaesemaid. Toetab pankade solidaarsusmaksu kui püsivat maksuskeemi, mis tooks riigieelarvesse pool miljardit eurot aastas. Vastustab jõukatele suunatud maksusoodustusi ja maksude kehtestamist pensionidele, rõhutades, et sellised valikud kahjustavad majanduse ringlust.
17 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsed küsimused on käsitletud majandusliku õigluse kontekstis, rõhutades vajadust kaitsta haavatavaid rühmi. Tugev vastuseis on peretoetuste vähendamisele ning pensionäride, suurperede ja laste maksustamisele (tulumaks pensionidele, automaks, suhkrumaks).
17 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on pankade solidaarsusmaksu rakendamise otsuse eelnõu algatamisel ja kaitsmisel, mille eesmärk on leida riigieelarvesse lisaraha. Lisaks esitab kõneleja ettekande Põhjamaade Investeerimispanga esindaja määramise otsuse eelnõu (403 OE) kohta.
17 Analüüsitud kõnesid