Istungi profiil: Rene Kokk
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-02-26
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on suurkiskjate (hundid, karud) arvukuse reguleerimisel, et kaitsta maapiirkondade vara ja tagada inimeste turvatunne. Kõneleja toetab tugevalt eelnõu 567, mis annaks jahitunnistust omavatele isikutele õiguse nuhtlusisendid maha lasta, kuna praegune süsteem on ebaefektiivne. Kriitika on suunatud Keskkonnaameti suutmatusele olukorda lahendada, mistõttu on tegemist peamiselt tulemuspõhise poliitilise raamistikuga.
17 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust jahinduse ja suurkiskjate populatsiooni reguleerimise alal, kasutades spetsiifilisi termineid nagu "nuhtlusisend", "jahitunnistus" ja "jahiluba". Ta toob välja konkreetseid andmeid optimaalse hundipesakondade arvu (25) ja hinnangulise tegeliku arvu (39–40) kohta. Ekspertiisi toetab ka viide isiklikule kogemusele keskkonnaministrina aastatel 2019–2020.
17 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on murelik ja otsekohene, rõhutades vajadust kiireks tegutsemiseks, kuna kahjud on suured ja ühiskonna turvatunne on saanud "tugeva põntsu". Kasutatakse nii loogilisi argumente (populatsiooni numbrid, seadusemuudatuse täpne sõnastus) kui ka emotsionaalseid näiteid (koerte ja lammaste murdmine koduõuelt). Kõneleja kasutab ka rahvapäraseid väljendeid, näiteks "karuteene" ja "vint üle keeratakse", et hoiatada liigse regulatsiooni eest.
17 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster piirdub eelnõu 567 tutvustamise ja kaitsmisega Riigikogu täiskogu istungil, vastates aktiivselt küsimustele seaduse sisu ja suurkiskjate arvukuse kohta. Varasemalt on kõneleja tegelenud sama probleemistikuga keskkonnaministrina 2019–2020.
17 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud Kliimaministeeriumi haldusalas olevale Keskkonnaametile, keda peetakse suutmatuks populatsiooni reguleerima ja piisavalt küttimislube andma. Samuti kritiseeritakse eelnõu vastaseid, kes ei mõista maaelu probleeme ja kahjude ulatust. Kõneleja hoiatab, et regulatsiooni puudumine võib viia omakohtuni, kus jahimehed hakkavad loomi ilma loata laskma.
17 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja on avatud ettepanekutele seaduseelnõu menetluse käigus, märkides, et täpne regulatsioon saab välja töötatud. Ta rõhutab vajadust leida optimaalne lahendus ja usaldab jahitunnistust omavate isikute seaduskuulekust. Otsest koostööd teiste poliitiliste jõududega ei mainita, kuid viidatakse Isamaa eelnõule, millega sisu pole võrreldud.
17 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on selgelt maapiirkondadel ja seal tegutsevatel ettevõtjatel (lambakasvatajad, mesinikud), kelle vara on ohustatud. Rõhutatakse Eesti eripära ja vajadust leida kohalik optimaalne lahendus, mis arvestaks piiri Venemaaga ja sealt liikuvaid loomapopulatsioone, mitte ei kopeeriks haruldaste huntidega EL-i riikide praktikaid.
17 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated keskenduvad maaelu ettevõtluse (põllumajandus, mesindus) kaitsmisele suurkiskjate tekitatud majandusliku kahju eest. Toetatakse regulatsiooni, mis võimaldab ettevõtjatel oma vara kaitsta, kuigi eelnõu ise ei tegele kahjude hüvitamisega. Eesmärk on tagada, et Eestis oleks võimalik julgelt ettevõtlusega tegeleda.
17 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on maaelanike turvatunne ja ohutunne, mis on saanud löögi seoses kiskjate sissetungiga koduõuedele ja lemmikloomade murdmisega. Eelnõu eesmärk on taastada inimeste õiglustunne ja tagada turvalisus, kaitstes otseselt isikute elu ja tervist.
17 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik prioriteet on Jahiseaduse muutmine (Eelnõu 567), millega soovitakse anda jahitunnistust omavatele isikutele õigus surmata nuhtlusisendeid, kes kahjustavad vara või ohustavad elu, ilma jahiloata. Kõneleja on selle eelnõu algataja ja tugev toetaja. Ta tõi esile ka kormoranide tekitatud kahju kalandussektorile kui teise olulise reguleerimist vajava teema.
17 Analüüsitud kõnesid