Päevakorra profiil: Aivar Kokk
Keskkonnakomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Tuumaenergia kasutuselevõtmise vajadus ja võimalused Eestis" arutelu
2024-04-18
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja võtab tuumaenergia küsimuses pragmaatilise ja majanduskeskse seisukoha, rõhutades vajadust juhitava elektri järele ja lõpptarbija kulude minimeerimise tähtsust. Ta toetab energiaallikate mitmekesisust ja näeb alternatiivina pelletielektri tootmist, mis maksaks 80 miljonit eurot võrreldes miljardite euroga tuumajaama ehitamiseks. Kõneleja kritiseerib varasemaid otsuseid tuuleparkide pidurdamise osas ja rõhutab, et kõik energiaotsused peavad arvestama lõpphinda.
6 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavaid teadmisi energiasektorist, kasutades konkreetseid numbreid ja tehnilisi andmeid - mainib 400 MW võimsust, 1500 MW talvist vajadust, 1,3-1,4 miljonit tonni pelletitootmist aastas. Ta valdab energiapoliitika ajalugu viimase 10-15 aasta jooksul ja tunneb hästi Eesti elektrituru struktuuri ning ühenduste probleeme. Ekspertteadmised hõlmavad ka pelletitootmise majanduslikke aspekte ja võrdlusanalüüse erinevate energialahenduste vahel.
6 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja kasutab otsekohest ja faktidevõitu stiili, toetudes konkreetsetele numbritele ja ajaloolistele näidetele. Retoorika on kriitiline ja väljakutsuv, eriti rääkides varasematest poliitikaotsustest ja nende tagajärgedest. Ta kasutab praktilisi näiteid (külmad talveööd ilma elektrita) emotsionaalse mõju loomiseks ja lõpetab kõned selgete küsimuste või soovitustega. Stiil on pigem konfronteeriv kui lepitav.
6 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt keskkonnakomisjoni algatatud tuumaenergia arutelus 18. aprillil 2024, esitades mitu küsimust ja kommentaari sama istungi jooksul. Ta näitab järjepidevat huvi energiaküsimuste vastu ja viitab varasematele Riigikogu kogemustele. Aktiivsus väljendub nii küsimuste esitamises ettekandjaile kui ka põhjalike seisukohtade esitamises.
6 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kõneleja kritiseerib teravalt varasemat asekantsleri tegevust, kes "pani kõikidele tuulikutele piduri peale" ja "suutis erinevatele ministritele selgeks teha, et tuuleparke ei saa rajada". Ta kritiseerib ka Eleringi endist juhti, kes "unustas elektri hinna olulisuse". Kriitika on konkreetne ja isikustatud, süüdistades kindlaid ametnikke Eesti energiakriisi tekitamises. Opositsioon on tugev ja faktidega põhjendatud.
6 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja mainib koostööd 2019. aasta valitsuses Isamaa, EKRE ja Keskerakonna vahel, mis "lõpetas jama ära" tuuleparkide osas. Ta näitab avatust rahvusvahelisele koostööle, soovitades kaaluda ühist tuumaenergia tootmist Soomega. Koostööstiil on pragmaatiline - ta toetab koostööd, kui see toob majanduslikku kasu, kuid ei näita kompromissivalmidust põhimõttelistes küsimustes.
6 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Kõneleja keskendub selgelt Eesti riiklikele huvidele ja energiajulgeolekule. Ta rõhutab Eesti pelletitootmise võimekust (1,3-1,4 miljonit tonni aastas) ja võrdleb erinevaid lahendusi Eesti majanduse seisukohalt. Regionaalne fookus on tugevalt Eesti-keskne, kuigi ta kaalub ka piiriülest koostööd Soomega. Rahvusvahelised näited (Saksamaa, COVID-19) toetavad Eesti huvide argumentatsiooni.
6 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja rõhutab tugevalt kuluefektiivsust ja lõpptarbija koormuse minimeerimist. Ta toetab riigi investeeringuid energiasse, kuid nõuab põhjalikku kulude-tulude analüüsi - võrdleb 80 miljoni euro suurust pelletielektri investeeringut miljardite euroga tuumajaama ehitamiseks. Majandusvaated on pragmaatilised: energia sisendhinnad peavad olema soodsad Eesti majanduse edukuse tagamiseks. Ta kritiseerib ebaõiglast toetuste jaotamist erinevate energiaprojektide vahel.
6 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Piisavalt andmeid ei ole.
6 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Kõneleja viitab 2017. aasta Riigikogu otsusele lõpetada tuuleparkide toetusskeemid ja mainib seadusesse kirjutatud kahe tuulepargi staatust. Ta keskendub energiapoliitika seadusandlusele ja rõhutab vajadust õiglase regulatsiooni järele. Seadusandlik fookus on energiasektoril, eriti toetusskeemide ja regulatsioonide kujundamisel. Ta näitab huvi konkreetsete seadusmuudatuste vastu, mis mõjutavad energiatootmise majanduslikku tasuvust.
6 Analüüsitud kõnesid