Päevakorra profiil: Aivar Kokk
Majandus- ja infotehnoloogiaministri ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2024-04-09
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Sõnastab tugevat kriitikat valitsuse IT-poliitika ja energeetika otsuste suhtes, rõhutades süsteemide ebaõnnestumisi ja valede valikute tagajärgi. Toetab tugevalt põlevkivi säilitamist energiamiksis ja kritiseerib selle sulgemise plaane kui silmakirjalikke. Väljendab skeptilisust e-hääletamise usaldusväärsuse suhtes, viidates uuringule, et ainult 54% elanikkonnast usub sellesse süsteemi.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Näitab sügavaid teadmisi energeetika valdkonnas, mainides konkreetseid tehnilisi detaile nagu gaasiturbiin Eleringis ja selle 1,7 korda kõrgem maksumus. Demonstreerib IT-süsteemide tundmist, viidates SKAIS2 arendusele ja selle kümneaastasele ebaõnnestunud projektile. Kasutab konkreetseid numbreid ja fakte, nagu 1,7 miljardit eurot kahjusid energeetika valdkonnas ja 2 miljardit investeeringut meretuuleparkidesse.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kasutab otsest ja konfrontatsioonilist tooni, alustades kõnesid pettumuse väljendamisega ("Ma küll lootsin", "Ma pean küll kurbusega tunnistama"). Kombineerib emotsionaalseid hinnanguid faktipõhiste argumentidega, kasutab korduvalt retoorilisi küsimusi süsteemi puuduste rõhutamiseks. Lõpetab kõned irooniliste märkustega, nagu viide "pittu" minemisele ja PowerPointi puudumisele.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Piirdub antud perioodil ühe päeva (9. aprill 2024) kolme kõnega Riigikogu istungil majandus- ja infotehnoloogiaministri ettekande käsitlemisel. Kõned järgnevad üksteisele lühikeste vahedega, näidates aktiivset osalemist arutelus ja soovi saada täiendavat kõneaega.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Suunab teravat kriitikat praeguse valitsuse vastu, eriti IT-süsteemide ebaõnnestumiste ja energeetika poliitika pärast. Kritiseerib Eesti 200 erakonda automaksu lubaduse murdmise eest ja süüdistab koalitsioonipoliitikuid "pittu" minemises. Vastandab praeguse valitsuse tulemusi EKRE-ISAMAA valitsuse ajaga, väites et viimase ajal oli Eesti majandus Euroopa kiiremini arenev.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Ei näita märke koostöövalmidusest või kompromissiotsingutest antud kõnedes. Pigem väljendab frustratsiooni dialoogivõimaluste puudumise üle, märkides et "midagi ei kuulnud" ja lahendusi ei pakutud. Soovitab ümarlaua korraldamist süsteemi parandamiseks, kuid üldine toon on pigem konfrontatsiooniline kui koostööaldis.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Keskendub peamiselt üleriigilistele küsimustele, eriti IT-süsteemide ja energeetika valdkonnale. Mainib Tallinna gümnaasiumide sisseastumiskatsete probleeme kui konkreetset näidet süsteemide ebaõnnestumisest. Rõhutab vajadust kiire interneti kättesaadavuse järele kogu riigis, kuid ei keskendu konkreetsetele piirkondadele.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Toetab tugevalt tööstuse arengut ja stabiilset energeetikat kui majanduse alust, kritiseerides investeeringuid meretuuleparkidesse, kust elekter müüakse välismaale. Väidab, et valitsuse energeetika otsused on viinud 1,7 miljardit eurot Eesti maksumaksjate taskust välja. Toetab kõigi energiaallikate konkurentsi ja kritiseerib maksutõuse kui vale lahendust majandusprobleemidele.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Puuduvad andmed - kõnedes ei käsitleta sotsiaalküsimusi nagu haridus, tervishoiu korraldus, sotsiaalne võrdsus või teised ühiskondlikud teemad.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Keskendub valitsuse pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" kriitikale, väites et see on sisutu "pikk plaan" ilma konkreetsete lahendusteta. Nõuab selgeid vastuseid IT-süsteemide parandamiseks ja energeetika tuleviku kohta. Viitab rahanduskomisjoni tööle seoses automaksuga, kuid ei maini konkreetseid seadusandlikke algatusi või muudatusettepanekuid.
3 Analüüsitud kõnesid