Päevakorra profiil: Aivar Kokk
Alusharidusseaduse eelnõu (419 SE) teine lugemine
2024-12-05
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja võtab selgelt vasakpoolse positsiooni, kritiseerides tugevalt Reformierakonna majanduspoliitikat ja selle mõju peredele. Ta väidab, et Reformierakond on viinud riigi "suurde vaesusesse" ja lapsevanemad "loevad igat senti". Kõneleja toetab lastevanemate õigusi otsustada päevaraha üle ja nõuab, et omavalitsused ei tohiks seda õigust üle võtta. Samuti rõhutab ta tugevalt eesti keele tähtsust riigis.
7 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab head arusaamist alushariduse valdkonnast, viidates konkreetsetele probleemidele nagu lasteaiadirektorite kvalifikatsiooninõuded, toitlustamise korraldus ja rahastamise mehhanismid. Ta tunnistab, et "Eesti alusharidus on Euroopa parim" ja mainib, et isegi Soome õpib Eestist alusharidust. Kõneleja demonstreerib teadmisi kohaliku omavalitsuse töökorraldusest ja lasteaiakohtade rahastamisest.
7 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja kasutab emotsionaalset ja otsekohest retoorikat, öeldes näiteks "see on küll täiesti uskumatu" ja "see eelnõu on ausalt öeldes Euroopa halvim". Ta kasutab irooniat ("Lõõpides öeldes") ja retoorilisi küsimusi ("Milles tema süüdi on?"). Stiil on pigem rahvalik ja arusaadav, kasutades igapäevaseid väljendeid ja emotsionaalseid hinnanguid faktide kõrval.
7 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt parlamendiarutelus, esitades mitmeid küsimusi ja kommentaare. Ta viitab komisjonitööle ja küsib, kas lastevanemate esindajaid kutsuti komisjoni. Kõneleja näitab, et ta jälgib hoolikalt seadusandlikku protsessi ja on kursis nii teise lugemise piirangutega kui ka võimalustega muudatusi teha.
7 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kõneleja kritiseerib teravalt Reformierakonda, süüdistades seda vaesuse tekitamises. Ta väljendab tugevat vastuseisu eelnõule, öeldes, et "Isamaa Erakond ei saa mitte kuidagi seda eelnõu toetada". Kriitika on nii poliitiliselt motiveeritud (Reformierakonna vastu) kui ka sisuliselt põhjendatud (lastevanemate õiguste kaitsmine).
7 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja näitab valmidust leida ühiseid seisukohti, öeldes "eelkõnelejaga ühes asjas olen kindlasti ühte meelt" alushariduse kvaliteedi osas. Samas on ta kriitiline selle vastu, et komisjoni kutsuti ainult "tugevama poole" esindajad (linnade ja valdade liit), mitte lastevanemate esindajaid. See viitab soovile kaasata kõiki osapooli.
7 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Kõneleja keskendub kohalike omavalitsuste rollile ja mainib konkreetselt Tartut (Annelinn, Tammelinn) ning Tallinna. Ta rõhutab, et lapsevanem ei tohiks kannatada selle all, kus ta elab, ja et sama omavalitsuse piires peaksid lasteaedades olema ühesugused toitlustamishinnad. Fookus on selgelt kohalikul tasandil.
7 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja väljendab muret maksutõusude pärast, mainides nii aktsiise kui ka julgeolekumaksu. Ta kritiseerib seda, et eelnõu annab omavalitsustele õiguse võtta "maksimaalselt" tasu ja et eesmärk on "võtta lastevanemate käest viimanegi raha ära". Tema majandusvaated on selgelt perede ja tarbijate kaitsele suunatud, kritiseerides maksutõuse ja kulude kasvu.
7 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja rõhutab tugevalt eesti keele tähtsust, öeldes "Eesti riigis, kus riigikeel on ainult eesti keel" ja kritiseerides seda, et eelnõus ei nõuta eesti keele oskust. Ta kaitseb lastevanemate õigusi ja perekondade majanduslikku heaolu. Samuti rõhutab ta võrdse kohtlemise põhimõtet lasteaedades, et kõikidel lastel oleks juurdepääs kvaliteetsele toidule.
7 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Kõneleja keskendub alusharidusseaduse eelnõu kriitikale, tuues välja konkreetseid probleeme nagu kvalifikatsiooninõuded, keeleoskuse nõuded ja päevaraha otsustamise kord. Ta näitab head arusaamist seadusandlikust protsessist, mainides teise lugemise piiranguid. Kõneleja eesmärk on kaitsta lastevanemate õigusi ja takistada eelnõu vastuvõtmist selle praegusel kujul.
7 Analüüsitud kõnesid