Täiskogu istungite kaupa: Toomas Kivimägi

Retooriline stiil on formaalne ja analüütiline, keskendudes loogilistele argumentidele ja konkreetsetele finantsandmetele. Kõneleja esitab oma seisukoha faktipõhiselt, esitades oponentidele väljakutse arvutuste täpsuse osas, lõpetades oma seisukoha kontrolliva küsimusega.

Stiil on lühike, formaalne ja rangelt protseduuriline, keskendudes istungi sujuvale juhtimisele (nt "Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole.").

Stiil on formaalne ja lugupidav, alustades tugeva kiitusega õiguskantsleri professionaalsuse ja täpse sõnakasutuse eest. Probleemi esitamisel muutub toon isiklikult murelikuks ja intensiivseks ("mind tegelikult sügavalt häirib"), rõhutades samas küsimuse näilist väiksust ("väike nüanss").

Kõneleja stiil on äärmiselt formaalne ja lugupidav, pöördudes austusega nii Riigikogu liikmete kui ka ministrite poole. Toon on neutraalne ja keskendub puhtalt protseduuriliste sammude teatamisele, alustades infotundi ja algatades kohaloleku kontrolli.

Kõnestiil on autoriteetne ja protseduuriline, kohati kannatamatu, väljendades piinlikkust ja muret aja raiskamise pärast ("kaua me seda trummi taome siin?"). Apelleerib tugevalt loogikale, reeglitele ja traditsioonidele, kasutades vähe emotsionaalseid võtteid. Toon on otsene ja nõuab edasiliikumist.

Retooriline stiil on formaalne, lugupidav ja küsitlev, pöördudes otse kõrgete ametnike poole ("Auväärt Riigikohtu esimees!"). Domineerib loogiline ja analüütiline lähenemine, kusjuures esitatakse kolm konkreetset küsimust õigussüsteemi parandamise vajaduse kohta. Toon on murelik, eriti seoses avaliku õiglustundega, kuid küsimused on esitatud ettevaatlikult ja vabandavalt ("Ma vabandan väga selle eest, et sellise küsimuse üldse küsin").

Kõne on äärmiselt lühike, formaalne ja otsekohene, kasutades viisakat pöördumist ("Auväärt istungi juhataja!"). Stiil on neutraalne ja keskendub selgele nõusoleku väljendamisele.

Kõnestiil on informeeriv, humoorikas ja isiklik, sobides jõuluteemalise sündmusega, ning sisaldab otseseid ja kindlaid lubadusi. Kõneleja kasutab eneseirooniat (luuletamise oskamatus) ja rõhutab publiku säästmist, valides lihtsa ja otsekohese suhtlusviisi. Ta kasutab ka huumorit, et kommenteerida Riigikogu juhatuse ja pere sarnasust.

Kõneleja retooriline stiil on äärmiselt lakooniline ja otsekohene, piirdudes vaid otsese vastusega esitatud küsimusele. Väljendus on neutraalne ja ametlik, rõhutades otsusekindlust kandideerimisega nõustumisel.

Retoorika on formaalne ja lugupidav, pöördudes otse Eesti Panga presidendi poole ("Austatud Eesti Panga president"). Stiil on analüütiline ja küsitlev, esitades teise küsimuse tahtlikult väljakutsuvana, et sundida vastandama maksutõuse ja kulukärpeid. Apellatsioon on puhtalt loogiline ja poliitikakeskne.

Kõne stiil on äärmiselt formaalne ja lugupidav, pöördudes Riigikogu esimehe poole. Väljendus on lühike, otsene ja deklaratiivne, keskendudes funktsionaalsele teatele.

Ebapiisavad andmed