Istungi profiil: Signe Kivi
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-05-14
Poliitiline positsioon
Kivi peab eesti keele vähenemist teenindussektoris ja avalikus ruumis tõsiseks probleemiks, mis ohustab riigi terviklikkust ja soodustab paralleelühiskonna teket. Ta rõhutab, et keeleõpe on iga Eestisse saabunud inimese vastutus ning ühiskond peab olema keelenõuete osas nõudlikum. Samas rõhutab ta ka võõrkeelte oskuse olulisust, et vältida Eesti provintsistumist.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kivi demonstreerib põhjalikku teadmist keelepoliitika ja seadusloome protseduuride osas, viidates varasematele eelnõudele (XIV ja XV Riigikogu koosseisus) ning väljatöötamiskavatsuse (VTK) menetlemisele. Ta kasutab statistilisi andmeid, tuues välja ligikaudse arvu eesti keelt mitteoskavaid töötajaid (80 000) ja neid, kellel on kehtestatud keeleoskuse nõuded, kuid kes eesti keeles ei suhtle (20 000).
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõne on valdavalt formaalne ja protseduuriline, kuna tegemist on komisjoni ettekandega, kuid sisaldab isiklikke ja emotsionaalseid apelle eesti keele olukorra nukruse teemal. Ta kasutab loogilist argumentatsiooni, tuginedes ministeeriumi seisukohtadele ja komisjoni aruteludele, ning tunnistab isiklikku "taaka" vene keeles rääkimise alustamisel, mis lisab retoorikale enesekriitilist tooni.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kivi tegutseb Kultuurikomisjoni esindajana, esitades täiskogule detailse ülevaate komisjoni istungi aruteludest ja hääletustulemustest. Ta on määratud juhtivkomisjoni esindajaks Tõnis Lukase algatatud keeleseaduse eelnõu menetlemisel. Tema tegevusmuster on seotud seadusloome protseduuride ja komisjonitööga.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kivi kritiseerib kaudselt Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) pikaajalist venitamist keeleküsimuste lahendamisel, märkides, et ministeerium on järjepidevalt eelistanud laiaulatuslikku analüüsi (VTK) konkreetsetele eelnõudele. Ta vastandub ka ühiskondlikule hoiakule, mis pakub liigselt tõlgitud infot ja paralleelühiskonda, soodustades keeleõppe eest vastutuse vältimist.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kivi osaleb aktiivselt komisjonitöös, esitades teiste liikmete küsimusi ja seisukohti ning tehes koostööd komisjoni esimehega. Kuigi ta oli määratud komisjoni esindajaks konsensusega, hääletas ta Tõnis Lukase eelnõu tagasilükkamise ettepaneku vastu, näidates valmisolekut eriarvamusele jääda, toetades samal ajal protseduurilist korda.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Keskendumine on tugevalt riiklikul tasandil, käsitledes eesti keele staatust ja keeleõppe võimekust Eestis. Rahvusvaheline fookus piirdub parimate näidete otsimisega teistest väikeriikidest (Island ja Iirimaa) keelepoliitika kontekstis.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kivi puudutab majandusküsimusi tööjõu ja teenindussektori kaudu, märkides, et ettevõtted peaksid võtma suurema vastutuse keeleõppe eest. Ta tunnustab ettevõtjaid, kes käivitavad siseseid keeleõppeprogramme, viidates sellega vajadusele parandada tööjõu keeleoskust.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskne sotsiaalne teema on eesti keele staatus ja selle kasutamine avalikus ruumis, rõhutades vajadust vältida paralleelühiskonna teket hariduses ja teeninduses. Ta rõhutab, et riigikeele õppimine on iga inimese isiklik vastutus, ning propageerib nõudlikumat suhtumist keelekasutusse.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Kivi fookus on keeleseaduse muutmise eelnõul, mille eesmärk on tugevdada eesti keele positsiooni. Ta oli eelnõu tagasilükkamise vastu, kuid peab oluliseks, et tulevases seaduses (VTK alusel) oleks suurem roll antud järelevalvele ja kehtestatud nõuete täitmise kontrollimisele.
2 Analüüsitud kõnesid