Kuude kaupa: Signe Kivi
Kokku kuid: 14
Täielikult profileeritud: 14
10.2025
1 Sõnavõtud
Kõige silmapaistvam teema on eesti keele poliitika halduskorraldus ja lõimumisprogrammide vastutuse hajutatus kahe ministeeriumi vahel. Kõneleja toetab tugevalt keelepoliitika viimist ühtse juhtimise alla, et parandada vastutust ja programmide efektiivsust. Seisukoht on selgelt poliitikapõhine, keskendudes struktuurilisele probleemile, mis puudutab miljonitesse ulatuvate summade haldamist.
09.2025
2 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon keskendub põhiõiguste kaitsele ja seaduse selgusele, vastandudes ebamäärastele õigusnormidele, mis puudutavad usuliste ühingute tegevust. Esineja väljendab muret selle üle, et ohu mõiste on seaduses liiga laialt määratletud, mis võib viia rakendajate omavolile. Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine ja keskendub õigusriigi printsiipidele.
06.2025
3 Sõnavõtud
Poliitiline fookus on hariduspoliitikal ja õpetajate kvalifikatsiooni küsimusel. Esineja väljendab mõõdukat muret eelnõu potentsiaalsete negatiivsete tagajärgede pärast kvalifikatsioonita õpetajate staatusele ja miinimumpalgale. Seisukoht on suunatud poliitika praktilistele tagajärgedele, rõhutades, et need õpetajad võivad olla lahenduse osa. Poliitiline positsioon on suunatud olemasolevate haridusressursside kaitsmisele.
04.2025
2 Sõnavõtud
Poliitiline fookus on suunatud menetluslikule usaldusväärsusele ja läbipaistvusele, eriti seoses eelnõude ekspertide tsiteerimisega ja kultuuristrateegiate haldamisega. Kõneleja on tugevalt kriitiline ministeeriumi tegevusetuse suhtes Estonia juurdeehituse küsimuses, rõhutades, et see puudutab Eesti iseolemise üle otsustamist. Stants on pigem väärtuspõhine (usaldus, iseolemine) ja tulemuspõhine (protseduuriline ebaõnnestumine).
02.2025
1 Sõnavõtud
Poliitiline fookus on suunatud riigi julgeolekule ja määratlemata kodakondsusega isikute lojaalsusele. Kõneleja rõhutab tugevalt, et mittekodanike hoiakud erinevad Eesti kodanike omadest, mis viitab väärtuste ja julgeolekuprioriteetide mittetagamisele. Ta käsitleb venekeelsete isikute kasvanud soovi Eesti kodakondsuse järele potentsiaalse julgeolekuohuna, seades fookusesse väärtuspõhise raamistiku.
11.2024
8 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon keskendub eelkõige seadusandlikule korrektsusele, institutsioonilisele mälule ja eelarve läbipaistvusele. Kõneleja toetab tuvikultuuri institutsioonide (Rahvusooper, ERR, Rahvusraamatukogu) eelarvete põhjalikumat väljatoomist Kultuuriministeeriumi eelarves. Samuti rõhutatakse vastuolu teaduspõhise kliimaleevenduse (vähendatud tarbimine) ja Eesti majanduse praeguste murede (vähene tootmine ja eksport) vahel. Framing on tugevalt poliitika- ja protseduuripõhine.
10.2024
5 Sõnavõtud
Peamised teemad on rahvastikukriis, perepoliitika ja lastekaitse. Kõneleja toetab tugevalt perepoliitikat, mis keskendub regionaalpoliitika kaudu maaelu soodustamisele ja peresõbralikele teenustele, mitte ainult rahalistele toetustele. Poliitiline raamistik on väärtuspõhine, rõhutades Eesti riigi, rahva, keele ja kultuuri kaitsmist. Kõneleja kaitseb oma fraktsiooni (tõenäoliselt Reformierakond või koalitsioonipartner) peresõbralike teenuste rõhutamise eest.
09.2024
2 Sõnavõtud
Poliitiline fookus on suunatud seadusandluse menetlemisele ja kultuurivaldkonna juhtimisele, täpsemalt Rahvusooperi nõukogu koosseisu muutmisele. Samuti näitab huvi sotsiaalsete küsimuste, nagu puhkepäevade ja tähtpäevade regulatsiooni vastu. Lähenemine on tugevalt protseduuriline ja poliitika-põhine, rõhutades komisjoni töö tulemusi.
06.2024
1 Sõnavõtud
Poliitiline fookus on riigiasutuse (Eesti Pank) tegevuse ja aruandluse järelevalvel, rõhutades eriti organisatsiooni kultuuritegevust ja kunstikogu saatust. Tegemist on pigem väärtuspõhise ja tulemuslikkusele suunatud küsimuseasetusega, mis nõuab panga varade läbipaistvust. Stants on mõõdukalt püsiv, kuna kõneleja kordab varasemat küsimust.
05.2024
6 Sõnavõtud
Poliitilises tegevuses rõhutab kõneleja tugevalt kultuuripoliitikat, toetades kindlalt Rahvusooper Estonia juurdeehitust Tallinna kesklinnas, pidades seda riiklikult tähtsaks objektiks. Teine peamine teema on eesti keele positsiooni tugevdamine, kritiseerides avaliku keelekeskkonna nukrat seisu ja ministeeriumi venitamist keeleseaduse muutmise väljatöötamiskavatsusega. Tema lähenemine on väärtuspõhine (kultuur, ajalugu) ja samas tulemuspõhine (nõudes probleemide lahendamist ja järelevalvet).
04.2024
3 Sõnavõtud
Keskendub keelepoliitikale ja kultuurivaldkonna rahastamise tasakaalule. Keelepoliitikas toetab ta eesmärki vähendada riigiasutuste venekeelse info liigset dubleerimist, kuid eelistab jäiga likvideerimise asemel paindlikku lahendust, kus tõlgitakse vaid valikuliselt ja vajaduspõhiselt. Tema lähenemine on pigem poliitika- ja väärtuspõhine, otsides selgust olulise teabe tõlkimise osas.
03.2024
5 Sõnavõtud
Poliitik keskendub haridussüsteemi reformimisele, toetades koolikohustuse varasemat algust ja rõhutades hariduskulutuste osakaalu efektiivsust. Ta on tugevalt seotud kultuuriehitiste rahastamise keeruliste menetluste õigustamisega, rõhutades samas vajadust lahendada sündimuse kahanemise probleemi. Tema käsitlus on valdavalt poliitika- ja menetluskeskne, kaitstes valitsuse valitud lahendusi.
02.2024
5 Sõnavõtud
Kõneleja toetab tugevalt Kultuurkapitali seaduse muutmist, et tagada vabakutselistele loovisikutele sotsiaalsed garantiid ja rahastada olulisi kultuuriehitisi, kasutades selleks hasartmängumaksu tõusu. Samuti väljendab ta muret kõrgharidusseaduse muudatuste kiire jõustumise ja vanasõidukite maksustamisega kaasneva ebavõrdsuse pärast. Poliitiline fookus on poliitika- ja rahastamismehhanismidel ning sotsiaalsel turvalisusel.
01.2024
3 Sõnavõtud
Poliitiline fookus jaguneb Nõukogude okupatsiooni sümbolite käsitluse ja teadus- ning arendustegevuse tuleviku vahel. Okupatsioonisümbolite osas on hoiak ettevaatlik, kahtlevalt suhtutakse konkreetse Pronkssõduri kuju puutumisse, ehkki tunnistatakse selle seost Putini agressioonisõjaga Ukrainas. Teadus- ja arendusvaldkondade osas on seisukoht suunatud edu toonud valdkondade tuvastamisele ja potentsiaali leidmisele Eesti majandusele.