Täiskogu istungite kaupa: Meelis Kiili

Poliitiline seisukoht on tugev toetus Eesti osalemisele ÜRO klassikalistel rahuvalveoperatsioonidel (UNIFIL), rõhutades Eesti kui ÜRO liikmesriigi panust julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Seisukoht on selgelt poliitika- ja kohustustepõhine, keskendudes rahvusvahelise julgeoleku tagamisele. Toetatakse jätkuvat osalemist kuni kolme tegevväelasega Liibanonis.

Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud riigikaitsele ja heidutusele. Kõneleja toetab kindlalt Ottawa konventsioonist väljumist, et anda Kaitseväele lisavõimalusi Eesti sõjaliseks kaitsmiseks. Seisukoht on põhjendatud vajadusega tõkestada vaenlast, kes kasutab brutaalseid relvi, ning on raamitud väärtuspõhiselt (vaba ja suveräänne riik). Eestil ei ole kõneleja hinnangul aega ega territooriumi, mida loovutada.

Poliitiline fookus on riigikaitsel ja elutähtsate rajatiste kaitsel idanaabri poolt lähtuva tegeliku ohu eest. Kõneleja toetab tugevalt Kaitseväe korralduse seaduse muutmist, et anda Kaitseväele juurde korrakaitselisi ja sõjalisi meetmeid. Ta rõhutab vajadust minna reageerimiselt (seaduste ajakohastamiselt) üle ennetavale tegevusele (ajast ette jõudmisele).

Poliitiline rõhuasetus on elutähtsa veealuse taristu kaitsel Läänemerel, rõhutades seaduse kiiret jõustamist, et reageerida jätkuvale kahjustamisele. Kõneleja toetab tugevalt Kaitseväele vajalike volituste andmist, et sekkuda ja kaitsta kaableid ning torujuhtmeid. Tegemist on tugevalt poliitika- ja julgeolekukeskselt raamitud seisukohaga, mis nõuab kiiret tegutsemist.

Poliitiline fookus on riigikaitsel ja selle struktuuril. Kõneleja kritiseerib valitsemisala pikaajalisi tagajärgi, eriti võtmefunktsioonide ära võtmist Kaitseväe juhatajalt, mis on viinud tsiviilameti tekkeni sõjaväe asemel. Ta nõuab kiiret ja õiglast lahendust ning terviklikku lähenemist probleemile, viidates sellele, et praegune arutelu on vaid mosaiigi väike tükk.

Kõneleja toetab tugevalt riigikaitset puudutavat seaduseelnõu, pidades seda julgeolekuliselt ja riigikaitseliselt vajalikuks. Tema positsioon on poliitikapõhine ja keskendub riigikaitse tugevdamisele, toetades eelnõu üldpõhimõtteid.

Kõige olulisem teema on Eesti kaitseväelaste panustamise jätkamine ÜRO rahvusvahelisel rahuvalveoperatsioonil UNIFIL, mida toetatakse tugevalt ja konsensuslikult. Seisukoht on poliitika- ja protseduurikeskne, rõhutades rahvusvaheliste kaitsekohustuste täitmise järjepidevust. Poliitiline eesmärk on eelnõu teise lugemise lõpetamine ja selle lõpphääletusele panemine.

Poliitik rõhutab tugevat toetust Eesti osalemisele rahvusvahelistel rahuvalveoperatsioonidel (UNIFIL), nähes seda kui panust kollektiivsesse julgeolekusse ja ÜRO liikmesriigi kohustust. Seisukoht on poliitikapõhine, keskendudes stabiilsuse tagamisele kriisipiirkondades, eriti Lähis-Idas. Ta toetab Eesti kaitseväe osalemise jätkamist kuni kolme tegevväelasega.

Poliitiline fookus on riigikaitsel ja liitlaste kohaloleku strateegilisel süvendamisel Eestis. Kõneleja toetab liitlaste pikaajalisi lepinguid, kuid rõhutab vajadust ambitsioonikama lähenemise järele, mis hõlmaks perede kaasamist ja liitlaste integreerimist regionaalsesse majandusse. Seisukoht on poliitikapõhine ja suunatud pikaajalise strateegia laiendamisele.

Poliitiline positsioon keskendub tugevalt riigikaitsele ja Kaitseliidu (KL) tõhustamisele. Kõneleja toetab kindlalt KL seaduse muudatusi, nähes neid kui väikest sammu suurema riikliku huvi teenimise suunas. Esineb kaudne, kuid selge kriitika ametnikkonna suunas, kes ei mõista KL olemust ja rakendavad ebaõiget rahastamisloogikat. Kriitika on suunatud juhtimiskompetentsi ja sotsiaalse küpsuse puudumisele valitsemisala tippjuhtide hulgas.

Poliitiline fookus on suunatud seadusloome protseduuride korrektsusele, eriti küsimuses, kas riigikaitsekomisjoni algatatud eelnõu muudatused läbisid õige menetluse. Seisukoht on protseduuriliselt küsitlev ja nõuab õigusliku korra järgimist. Kadunud on mure, kas eelnõu suunati tagasi algataja komisjoni istungile, mis viitab poliitika-põhisele raamistikule.

Poliitiline rõhuasetus on tugevalt riigikaitsel ja julgeolekul, keskendudes Kaitseliidu seaduse ja relvaseaduse parandamisele. Esineja rõhutab poliitilist konsensust ja erakondadeülest lähenemist riigikaitse küsimustes, pidades seda Kaitseliidu põhimõtetele vastavaks. Seisukoht on tugevalt poliitika- ja protseduuripõhine, eesmärgiga muuta eelnõu paremaks ja selgemaks.

Poliitiline seisukoht keskendub tugevalt riigi julgeoleku ja laia riigikaitse strateegilisele planeerimisele. Kõneleja toetab tungivalt riigi suurstrateegia ehk julgeolekustrateegia koostamist, mis hõlmaks kõiki valdkondi, mitte ainult sõjalist ja sisekaitset. Seisukoht on tugevalt poliitika- ja väärtuspõhine, rõhutades tervikliku strateegia kriitilist tähtsust.

Poliitiline rõhuasetus on suunatud riigi julgeolekule ja energiataristu vastupidavusele. Kõneleja toetab suuri ja efektiivseid elektrivõrke ning toimivat turusüsteemi, kuid rõhutab tungivalt vajadust luua varuplaan (plaan B) idanaabri agressiivsuse tõttu merealuste kaablite ründamise ohu korral.

Poliitiline fookus on haridusel, mida käsitletakse riigi ja kohaliku omavalitsuse ühise vastutusena. Kõneleja toetab ministri läbirääkimisi KOV-idega, kuid rõhutab tugevalt vajadust vältida riiklike toetusmeetmete kuritarvitamist omavalitsuste poolt lisaressursside saamiseks. Seisukoht on poliitikapõhine, keskendudes rakendamise tõhususele ja riskide maandamisele.

Poliitiline fookus on tugevalt suunatud välis- ja julgeolekupoliitikale, rõhutades sanktsioonide tõhusust Venemaa vastu. Poliitik pooldab aktiivset ja nüansseeritud välispoliitikat, mis hõlmaks strateegilist tegelemist BRIC-riikidega (India, Brasiilia, Lõuna-Aafrika Vabariik), et takistada sanktsioonidest kõrvalehiilimist. Stants on väärtuspõhine, rõhutades vajadust kasutada nii positiivset kaasamist kui ka survevahendeid ("piitsa ja prääniku taktikat").