Täiskogu istungite kaupa: Meelis Kiili

Andmeid pole piisavalt.

Vastandutakse otseselt "skeptikutele" ja neile, kes kritiseerivad Kaitseväe strateegilist mõtlemist, väites, et kindralid "sõdivad eelmist sõda". Kriitika on suunatud poliitilisele lühinägelikkusele ja ebapiisavale valmisolekule. Vastaseid manitsetakse meenutama idanaabri brutaalset tegevust Ukrainas.

Peamine vastane on "idanaaber", keda kirjeldatakse kui tegelikku ohtu, kelle kavatsus on häirida Eesti elukorraldust ja rünnata elutähtsat taristut. Kriitika on suunatud vastase võimete ja võimaluste piiramisele, et ta ei oleks võimeline oma kavatsust ellu viima. Kõneleja märgib, et seadusemuudatus on reaktsioon sellele, et rünnakud on juba toimunud.

Kriitikat poliitiliste vastaste suunas ei esine; fookus on seaduseelnõu tehnilisel ja õiguslikul täiustamisel. Märgiti ära vaid Riigikaitsekomisjoni liikme Vladimir Arhipovi tehniline tähelepanek traalimise kohta, mis käsitleti neutraalselt.

Vastuseis on suunatud valitsemisala pikaajalistele otsustele, mis on viinud Kaitseväe juhataja võtmefunktsioonide kaotamiseni ja tsiviilametite ülemvõimuni. Kriitika on struktuurne ja keskendub negatiivsetele tagajärgedele, mitte isikutele.

Ebapiisavad andmed.

Kõneleja ei kritiseeri ühtegi vastaspoolt ega rühmitust; vastupidi, ta märgib, et eelnõu kohta ei esitatud ühtegi muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjoni otsused tehti konsensuslikult, mis viitab antud teema puhul vastuseisu puudumisele.

Ebapiisavad andmed.

Andmeid pole piisavalt.

Kriitika on suunatud ametnikkonna ja valitsemisala tippjuhtide suunas, keda süüdistatakse Kaitseliidu olemuse mittemõistmises ja liigses kontrollis. Kriitika on protseduuriline ja kompetentsipõhine, rõhutades vajadust sotsiaalselt küpsete ja kompetentsete juhtide järele süsteemi parandamiseks. Otsest poliitilist vastast ei nimetata, vaid kritiseeritakse süsteemset juhtimisloogikat.

Vastuseis on suunatud seadusloome protsessi võimalikele puudustele või ebakorrektsusele, mitte konkreetsetele isikutele või fraktsioonidele. Kriitika on eranditult protseduuriline ja esitatud küsimuse vormis.

Otsest poliitilist vastasseisu ei väljendata ega kritiseerita ühtegi rühma isiklikult. Kaudselt viidatakse "obstruktsioonile" kui tegurile, mis tingis eelnõu jõustumise tähtaja muutmise. Üldine hoiak on suunatud konfliktide ületamisele ja konsensuse leidmisele, mitte vastandumisele.

Otsest vastandumist või konkreetsete oponentide kritiseerimist ei esine. Kriitika on suunatud pigem käsitluse kitsusele (keskendumine vaid kahele sambale), mitte isikutele või protseduuridele.

Kriitika on suunatud välisele ohule, täpsemalt "agressiivsele idanaabrile", kes on välja töötanud merealuse taristu ründe võimalused. See on tugev julgeolekupõhine vastuseis, mis nõuab riigilt vastumeetmeid ja planeerimist.

Kriitika on suunatud potentsiaalsetele kohalike omavalitsuste juhtidele, kes võivad riiklikke toetusmeetmeid kuritarvitada, muutes toimivaid põhikoole algkoolideks lisaressursside saamise eesmärgil. See on eetilise ja protseduurilise väärkasutuse kriitika, mitte otsene poliitiline vastuseis ministrile.

Kriitika on suunatud Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu välispoliitilisele fookusele, viidates ebapiisavale tähelepanule BRIC-riikidele sanktsioonide kontekstis. Kriitika on poliitikapõhine ja esitatud konstruktiivse küsimusena, mille eesmärk on leida paremaid lahendusi.