Kuude kaupa: Meelis Kiili

Retooriline stiil on äärmiselt formaalne, informatiivne ja protseduuriline, sobides Riigikogu ees eelnõu ettekandmiseks. Kõne on loogikapõhine ja keskendub faktidele, detailidele ning kuupäevadele (istungid, muudatusettepanekute tähtajad), vältides emotsionaalseid või isiklikke apelle. Toon on neutraalne ja asjalik, eesmärgiga edastada komisjoni otsus ja taustainfo.

Retooriline stiil on tõsine ja tungiv, rõhutades Eesti julgeoleku kriitilist olukorda ja vajadust olla valmis. Kasutatakse nii loogilisi argumente (võimaluse andmine Kaitseväele) kui ka emotsionaalseid apelle (viited brutaalsele vaenlasele ja Ukraina sõjale). Kõne on formaalne, sisaldades otseseid vastuväiteid skeptikutele ja lõpetades selge üleskutsega hääletada.

Kõne on formaalne, analüütiline ja toonilt tungiv, rõhutades julgeolekuolukorra tõsidust. Kõneleja kasutab loogilist ülesehitust (põhjendus, mõjud, jätkutegevused) ja keskendub mõistete defineerimisele, et põhjendada seaduseelnõu vajalikkust. Apellatsioon on peamiselt loogiline ja ratsionaalne, keskendudes ohu likvideerimisele.

Stiil on valdavalt formaalne, asjalik ja protseduuriline, eriti Riigikaitsekomisjoni ettekande puhul, kus esitatakse detailselt kuupäevad ja osalejad. Kasutab loogilisi argumente ja viiteid ekspertidele ning õigusaktidele. Kriitika esitamisel (kaitsevaldkonna tsiviilistumine) kasutab filosoofilist viidet (Endel Lippmaa tsitaat tagajärgedest), andes sõnumile kaalukust ja tõsidust.

Retooriline stiil on äärmiselt formaalne, informatiivne ja protseduuriline, olles tüüpiline komisjoni ettekandele. Kõneleja keskendub loogilisele apellile, esitades faktilisi otsuseid ja viiteid menetlusele, vältides emotsionaalseid väljendeid.