Päevakorrapunktide kaupa: Meelis Kiili

Poliitiline seisukoht on tugev toetus Eesti osalemisele ÜRO klassikalises rahuvalveoperatsioonis UNIFIL Liibanonis, rõhutades Eesti kui ÜRO liikmesriigi kohustust panustada julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Seisukoht on poliitikapõhine, keskendudes rahvusvaheliste kohustuste täitmisele ja operatsiooni ajaloolisele taustale. Eesti panus (kuni kolm tegevväelast) on mõõdukas, kuid järjepidev.

Poliitiline positsioon keskendub tugevalt riigikaitsele ja heidutusele, toetades kindlalt Ottawa konventsioonist taganemise eelnõu (642 SE). Seisukoht on, et Eestil peab olema võimalus kasutada kõiki vajalikke vahendeid, kaasa arvatud maamiinid, idanaabri agressiooni tõkestamiseks. Käsitlus on pragmaatiline ja julgeolekupõhine, rõhutades, et kõrgeim sõjakunst on sõja võitmine ilma lahinguteta. See on tugevalt suunatud riigi kaitsevõime parandamisele ja suveräänsuse säilitamisele.

Poliitiline rõhuasetus on tugevalt riigikaitsel ja merejulgeoleku tugevdamisel idanaabri tegeliku ohu vastu. Kõneleja toetab eelnõu (565 SE) vastuvõtmist, et anda Kaitseväele lisavõimalusi elutähtsate rajatiste kaitsmiseks, raamides seda julgeolekupoliitilisest vajadusest lähtuvalt. Samas kritiseerib ta seadusandjat reaktsioonilisuse eest, rõhutades vajadust ajast ette jõuda.

Poliitiline seisukoht on tugevalt toetav elutähtsa merealuse taristu kaitse tugevdamisele ja Kaitseväele vajalike volituste andmisele. Rõhutatakse seaduse kiiret jõustumist, viidates Läänemerel jätkunud taristu kahjustamisele. Käsitlus on selgelt poliitikapõhine ja keskendub riigikaitse ja julgeoleku tagamisele. Eesmärk on anda Kaitseväele volitused veealuse taristu kaitseks.

Poliitiline positsioon on tugevalt seotud riigikaitse ja kaitseväeteenistuse seadusandlusega. Üks kõneleja rõhutab teema olulisust, vajadust kiire ja õiglase lahenduse järele ning tõstatab soolise kaasatuse küsimuse reservväelaste kontekstis. Teine kõneleja võtab tugevalt kriitilise hoiaku, raamides käsitletava eelnõu pikaajaliste valitsusalaste struktuursete vigade tagajärjena, mis on viinud Kaitseväe juhatajalt võtmefunktsioonide äravõtmiseni. Positsioon on suunatud süsteemsele reformile ja on tugevalt poliitikapõhine.

Kõneleja toetab tugevalt merejulgeoleku tugevdamisele suunatud eelnõu (565 SE) üldpõhimõtteid, pidades seda julgeolekuliselt ja riigikaitseliselt vajalikuks. Tema seisukoht on poliitika- ja julgeolekupõhine, keskendudes riigikaitse tugevdamisele. Seisukoha tugevus on mõõdukas kuni tugev, kuna komisjon toetab eelnõu konsensuslikult.

Poliitiline seisukoht on tugevalt toetav Eesti kaitseväelaste panustamise jätkamisele ÜRO rahuvalveoperatsioonil UNIFIL Liibanonis. See seisukoht on poliitikapõhine, keskendudes Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmisele ja kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamisele. Toetus on tugev ja väljendub eelnõu kiire ja konsensusliku menetlemise kaudu.

Poliitiline seisukoht on tugevalt toetav Eesti Kaitseväe osalemisele ÜRO rahuvalveoperatsioonil UNIFIL Liibanonis. Seisukoht on raamitud kui Eesti kohustus ÜRO liikmesriigina panustada kollektiivsesse julgeolekusse ja stabiilsusesse kriisipiirkondades. Fookus on julgeolekupoliitilisel raamistikul ja rahvusvaheliste kohustuste täitmisel.

Poliitiline positsioon keskendub tugevalt riigikaitsele ja strateegilisele julgeolekule, toetades liitlaste pikaajalist kohalolekut Eestis. Kõneleja nõuab suuremat ambitsiooni liitlaste sügavamaks integreerimiseks Eesti ühiskonda ja majandusse, võrreldes Eesti lähenemist Poola, Leedu ja Soome omaga. Seisukoht on poliitikapõhine, keskendudes pikaajalise strateegia "Eesti 2035" elluviimisele.

Poliitiline seisukoht on tugevalt Kaitseliidu seaduse muudatuste poolt, eesmärgiga muuta organisatsioon paindlikumaks, rakendatavamaks ja vastupidavamaks. Kriitika on suunatud valitsemisala ametnikkonna suunas, kes ei ole mõistnud Kaitseliidu olemust ja kontrollib seda liigselt, rõhutades vajadust muuta rahastamise loogikat. Seisukoht on poliitikapõhine, keskendudes juhtimise ja planeerimise põhimõttelisele küsimusele riigikaitses.

Poliitiline positsioon keskendub seadusloome protseduurilisele korrektsusele, küsides eelnõu suunamise õiguslikkuse kohta algataja (Riigikaitsekomisjon) ja menetleva komisjoni vahel. Hoiavad mõõdukat, protseduurilist ja õiguslikku raamistikku, otsides selgitust. Eesmärk on tagada, et muudatusettepanekute menetlemine vastaks nõuetele.

Poliitiline positsioon on tugevalt riigikaitse ja julgeoleku toetamisele suunatud, rõhutades Kaitseliidu seaduse parandamise olulisust. Kõneleja rõhutab erakondadeülest konsensust ja riigikaitse huve, seades esikohale poliitika sisu ja menetluse efektiivsuse. Ta hindab saavutatud tulemust "ideaalile lähedaseks," kuna leiti parimad lahendused, mitte pelgalt kompromissid.

Kõige olulisemaks teemaks on riigikaitse strateegiline planeerimine, kusjuures toetatakse tugevalt tervikliku julgeolekustrateegia ehk "riigi suure strateegia" loomist. Poliitiline hoiak on suunatud laiaulatuslikule, kõiki kuut sammast hõlmavale lähenemisele, kritiseerides kitsast keskendumist vaid sõjalisele ja sisekaitselisele aspektile. Seisukoht on tugevalt poliitika- ja strateegiajuhtiv.

Poliitiline rõhuasetus on energiajulgeolekul ja taristu vastupidavusel, mis on tugevalt seotud geopoliitiliste ohtudega. Kõneleja toetab efektiivseid suuri elektrivõrke ja toimivat turusüsteemi, kuid nõuab tungivalt alternatiivsete lahenduste (Plaan B) olemasolu merealuste kaablite ründe korral. Seisukoht on tugevalt poliitika- ja julgeolekukeskselt raamitud.

Poliitiline positsioon on tugevalt hariduse toetamisele suunatud, rõhutades selle olulisust ("tuleviku pant") ja riigi ning kohalike omavalitsuste ühist vastutust. Stants on poliitika rakendamise aususel, eriti riiklike toetusmeetmete väärkasutuse vältimisel.

Poliitiline fookus on tugevalt välispoliitikal ja julgeolekul, eriti Venemaa sanktsioonidest kõrvale hoidmise võimekusel. Kõneleja pooldab proaktiivset ja mitmekülgset diplomaatilist strateegiat, mis hõlmaks BRIC-riike (India, Brasiilia, Lõuna-Aafrika Vabariik), kasutades nii positiivset kaasamist kui ka survemeetmeid ("piitsa ja prääniku taktikat"). Raamistik on tugevalt poliitika- ja väärtuspõhine, keskendudes ohudefinitsiooni (vastase kavatsus ja võimed) analüüsile.