Istungi profiil: Tanel Kiik

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

2025-03-18

Poliitiline positsioon
Kritiseerib valitsuse välistööjõu poliitikat, väites et 2024. aastal kvoot ei tulnud täis, mis näitab et puudus ei ole nii suur. Nõuab tööandjate ja ametiühingute kaasamist otsustusprotsessi ning vastustab kvoodi suurendamist ilma läbirääkimisteta.
Teemade ekspertiis
Ilmutab välistööjõu poliitika ja erakondade rahastamise valdkonna tundmist, küsides konkreetselt kvoodi täitumise ja kolmepoolsete läbirääkimiste kohta. Demonstreerib arusaamist annetuste ülempiiri vajadusest ja demokraatia kaitsest.
Retoorriline stiil
Kõneleja kasutab formaalselt viisakat, kuid kriitilist retoorikat, alustades iga kõnet austusavaldusega ("Austatud aseesimees", "Lugupeetud ettekandja"). Argumentatsioon on loogiline ja faktipõhine, toetudes konkreetsetele andmetele (2024. aasta kvoodid, 2022. aasta otsused, palgalävended). Kõnetoon on küsiv ja analüütiline, kasutades hüpoteetilisi näiteid (10 miljoni euro annetused) ning retoorilisi küsimusi poliitiliste vastuolude esile toomiseks.

4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kolm küsimust välistööjõu ja erakondade rahastamise kohta. Mitmekülgne osalemine erinevates poliitikavaldkondades.
Opositsiooni hoiak
Kõneleja kritiseerib peamiselt valitsuse poliitikat välistööjõu ja erakondade rahastamise küsimustes, kuid säilitab konstruktiivse lähenemise. Härra Pohlaku "kummalist süüdistust" nimetatakse otseselt, kuid rõhutatakse sotsiaaldemokraatide mõistlikku seisukohta. Kriitika on eelkõige poliitikakeskne, keskendudes protseduurilistele puudustele - tööturu osapoolte kaasamata jätmisele ja annetuste piirangute puudumisele. Kompromissivalmidust näidatakse, tunnistades vajadust välistööjõu järele teatud sektorites.

4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja demonstreerib kriitilist, kuid asjakohast lähenemist, esitades otseseid küsimusi valitsuse poliitika kohta. Stiil on opositsioonilik, keskendudes valitsuse otsuste analüüsile ja alternatiivide pakkumisele, säilitades samas parlamendile kohase vormi.
Regionaalne fookus
Käsitles välistööjõu poliitikat ja erakondade rahastamist, keskendudes üleriigilistele küsimustele. Rõhutas kohalike töötajate kaitsmise vajadust.
Majandusvaated
Käsitles välistööjõu poliitikat ja erakondade rahastamist, toetades tööturu osapoolte kaasamist. Kritiseeris annetuste piirangute puudumist.
Sotsiaalsed küsimused
Keskendub tööturupoliitika ja välistööjõu küsimustele, rõhutades vajadust kaasata tööturu osapooli otsuste tegemisel. Väljendab muret, et valitsus teeb olulisi muudatusi ilma ametiühingute ja töötajate esindajatega piisavalt konsulteerimata. Käsitleb ka erakondade rahastamise läbipaistvuse küsimusi.
Seadusandlik fookus
Kõneleja keskendub kahele põhilisele seadusandlikule valdkonnale: välistööjõu regulatsioonile ja erakondade rahastamisele. Välistööjõu osas viidatakse 2022. aasta muudatustele (pooleteisekordse keskmise palga lävend) ja nõutakse nende mõju analüüsi. Erakondade rahastamise puhul küsitakse annetuste ülempiiri kehtestamise vajadust, rõhutades sotsiaalmeedia mõju kampaaniakulutustele. Kõneleja esineb pigem küsitleja ja analüüsija rollis, nõudes selgitusi kehtivate regulatsioonide tõhususe kohta.

4 Analüüsitud kõnesid