Täiskogu istungite kaupa: Liina Kersna

Kõneleja näitab üles spetsiifilisi teadmisi haridusvaldkonna rahastamise detailidest, viidates konkreetsetele summadele (18 miljonit ja 23,7 miljonit eurot) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi hiljutistele eelarve revisjoni teadaannetele 23. septembrist.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust haridusvaldkonnas, eriti koolilõuna rahastusmudelite, eelarveprioriteetide ja seadusandluse osas. Ta kasutab konkreetseid finantsandmeid (nt 30 miljonit eurot kulu, 15% kõrghariduse toetuse kasv) ning tunneb hästi seadusandlikke protseduure (määruse vs seaduse muutmine). Oma kogemuse kinnituseks mainib ta, et on 10 aasta jooksul külastanud ja söönud enam kui 300 erinevas koolis, vaidlustades väited toidu ebakvaliteedi kohta.

Kõneleja näitab asjatundlikkust haridusvaldkonna seadusandluses ja koolide vastuvõtuprotseduurides, viidates nii teaduslikule tõestusele 1. klassi selekteerimise osas kui ka konkreetsetele seadusesätetele gümnaasiumikatsete puhul. Ta suudab detailselt kirjeldada seaduse eiramisest või puudujääkidest tingitud praktilisi tagajärgi (nt hilinenud kinnituskirjad ja korduvad vestlused).

Kõneleja demonstreerib autoriteeti kultuuripoliitika ja meediajuhtimise valdkonnas, olles kursis rahvusringhäälingu nõukogu liikmete valimise keerukate protseduuridega. Ta toetub asjatundjate tausta ja kogemuse detailsele esitamisele, tuues esile nii meedia (strateegiline kommunikatsioon) kui ka tippjuhtimise (teatrijuht, kantsler, suurettevõtte juht) eksperte.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust hariduspoliitika detailides, eriti õpetajate kvalifikatsiooni, karjäärimudeli, koolijuhtide atesteerimise ja seaduseelnõude sisu osas. Kasutatakse konkreetseid statistilisi andmeid õpetajate kvalifikatsiooni taseme kohta (nt 70% alustavatest õpetajatest on kvalifikatsioonita) ja täpseid numbreid riiklike investeeringute (miljonid eurod) kohta õpetajakoolitusse. Samuti viidatakse spetsiifilistele töörühma ettepanekutele ja kutsutud ekspertidele komisjoni istungitel.

Kõneleja näitab asjatundlikkust teadus- ja arendustegevuse korraldamise, rahastamise struktuuride ja seadusloome protsessi osas. Ta kasutab tehnilisi termineid, kirjeldades vastutuse jaotust Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel (alusteadus vs rakendusuuringud). Samuti rõhutatakse uue teadus- ja arendustegevuse eetika korralduse kehtestamist.

Kõneleja näitab asjatundlikkust digipoliitika, tehisintellekti arendamise ja õigushariduse valdkondade ristumiskohas. Kasutatakse tehnilisi termineid (nt "riigipõhine mudel", "integreeritud õppekava") ja viidatakse konkreetsetele poliitilistele otsustele, nagu doktoriõppekohtade arvu kasv 300-lt 500-le. Eraldi rõhutatakse vajadust arendada Eesti riigi enda kontrolli all olevat TI mudelit tundlike andmete töötlemiseks.

Kõneleja näitab suurt asjatundlikkust hariduspoliitika, elukestva õppe ja tehisintellekti (AI) integreerimise alal õppeprotsessi. Ta kasutab rohkelt statistikat ja rahvusvahelisi võrdlusi (nt 43,5% kõrgharidusega noori, 1% doktorikraadiga, 7-eurone tagasitulek investeeringult). Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu enesereguleeritud õppimine ja keelemudelid, mis viitab sügavale teadmistele valdkonnas.

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi meediaseadusandlusest, eriti Eesti Rahvusringhäälingu seadusest ja nõukogu liikmetele esitatavatest juriidilistest nõuetest (nt huvide konfliktid). Samuti on tal autoriteet Riigikogu töökorra ja komisjoni protseduuride (konkursi väljakuulutamine, salajane hääletus) selgitamisel. Ekspertsust rõhutatakse valitud kandidaatide pikaajalise ja mitmekesise töökogemuse esiletoomisega kommunikatsiooni- ja suurettevõtte juhtimise valdkonnas.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust kultuuri- ja keelepoliitika valdkonnas, eriti seoses tehisaru arenguga. Ta kasutab tehnilisi termineid nagu "kaalutlusõigus" ja viitab konkreetsetele seadusandlikele protsessidele ning Kultuurikomisjoni tööle. Eraldi tuuakse välja kvantitatiivsed eesmärgid eesti keele korpuse arendamisel tehisaru ajastul (4 miljardilt 15 miljardile sõnale).

Kõneleja näitab teadmisi keeletehnoloogia valdkonnas, kasutades termineid nagu "tehisaru" ja "eesti keele korpus". Ta on kursis konkreetsete numbriliste eesmärkidega (korpuse kahekordistamine, 15 miljardit sõna), mis viitab eelteadmistele teema kohta ning võimele jälgida ministri lubadusi.

Kõneleja näitab asjatundlikkust teadus- ja innovatsioonimahuka majanduse ning haridusstatistika valdkonnas. Argumentide toetuseks kasutatakse konkreetseid rahvusvahelisi võrdlusandmeid ja numbrilisi eesmärke, viidates doktorikraadide protsentidele Taanis ja Saksamaal. Ekspertiis rõhutab inimkapitali arendamise kriitilist rolli majanduse edendamisel.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust teadus- ja arendustegevuse (T&A) ning kõrghariduse rahastamise valdkonnas. Kasutatakse tehnilist terminit TAIKS ning viidatakse konkreetsetele andmetele ettevõtete panuse kohta T&A-sse, mis ületab riigi panust. Samuti viidatakse Tallinna Ülikooli rektori Tõnu Viigi konkreetsele ettepanekule rahastuse sidumise osas.

Kõneleja näitab asjatundlikkust koolipsühholoogide nõuandeliini käivitamise ja toimimise osas, viidates oma varasemale otsesele seotusele selle loomisega. Ta kasutab andmete vastandamist (madalad kõnenumbrid versus uuringutest tulenev vaimse tervise probleemide laialdane levik) ning rõhutab kvalifitseeritud koolipsühholoogide olulisust teenuse pakkumisel.

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi täiskasvanuhariduse ja kõrghariduspoliitika valdkonnas, kasutades spetsiifilist terminoloogiat nagu mikrokvalifikatsioon, riigilõiv ja ainepunktipõhine rahastus. Ekspertiis hõlmab ka seadusloome tehnilist poolt ning ministeeriumi (HTM) ja huvirühmade (Rektorite Nõukogu, Töötukassa) seisukohtade detailset tundmist.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust hariduspoliitika valdkonnas, käsitledes detailselt õppekavade struktuuri, kutse- ja keskhariduse ühitamist ning rahastamise eripärasid. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "diferentseerimisfond," "õpetajate karjäärimudel" ja "paindlikud õpiteed," mis viitab süsteemsele teadmisele haridusvaldkonna reformidest. Analüüs seob vormilise muudatuse (ea tõstmine) otseselt vajalike süsteemsete muudatustega (nt põhikooli lõpueksamid).

Kõneleja demonstreerib autoriteeti ja tehnilist teadmist kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe valdkonnas. Kasutatakse spetsiifilist terminoloogiat, nagu EAP mahud (5–30 EAP), akrediteerimine ja tasemeõppeainete osakaal (vähemalt 50%) mikrokraadi õppekavas. Detailne ülevaade näitab sügavat arusaama seaduseelnõu sisust ja selle mõjust kõrgharidusasutustele.

Kõneleja näitab teadmisi kutseõppe struktuurist ja standarditest, eriti kohtunikeksami ja õigushariduse kontekstis. Ta kasutab võrdlust õpetajahariduse integreeritud viieaastase õppekavaga (BA ja MA), pakkudes seda mudelit potentsiaalse lahendusena õigushariduse kvaliteedi parandamiseks.

Kõneleja näitab teadmisi majanduspoliitika ja riigi rahanduse vallas, kasutades tehnilisi termineid nagu "negatiivne lisaeelarve" ja viidates SKP-põhistele rahastusprotsentidele. Eriti põhjalik on tema fookus teadus- ja arendustegevuse rahastamisele, tuues esile andmeid ettevõtjate investeeringute kohta võrreldes riigi panusega. Ta on võimeline eristama poliitiliste otsuste semantilist raamistikku ("valusad otsused" vs "vajalikud otsused").

Kõneleja näitab asjatundlikkust sotsiaalvaldkonnas, keskendudes vanemlusprogrammidele ja nende rahastamise arengule. Ta kasutab spetsiifilisi termineid nagu "ennetusmeetmed" ja "kõrge riskiga pered", viidates teadlikkusele programmide ajaloolisest rakendusest ja eelarve trendidest.

Kõneleja näitab asjatundlikkust haridusseadusandluse ja Riigikogu menetlusprotseduuride osas, viidates täpsetele kuupäevadele ja komisjoni otsustele. Ta selgitab konkreetse probleemi lahendust (õpilaste väljaarvamise alus) ja pakub ligikaudse arvu vabanevatest õppekohtadest (200–300).

Näitab sügavat asjatundlikkust hariduspoliitikas, eriti seoses õpetajate karjäärimudelite, koolivõrgu ja käimasoleva haridusleppe läbirääkimiste detailidega. Kasutab teaduspõhiseid argumente (nt Liikuma Kutsuv Kool, hilisema koolialguse mõju) reformide põhjendamiseks. Esitab põhjalikke ülevaateid komisjoni aruteludest, viidates konkreetsetele osapooltele ja esitatud küsimustele.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust hariduspoliitika ja reformijuhtimise valdkonnas. Kasutatakse spetsiifilist terminoloogiat, viidates muutuste juhtimise mudelitele ja loetledes käimasolevaid reforme (nt kutseharidusreform, alusharidusreform). Eraldi rõhutatakse tugispetsialistide (koolipsühholoogid, lastekaitsjad) rolli ja vajadust nendega konsulteerida õppimiskohustuse ea pikendamise küsimuses.

Kõneleja näitab asjatundlikkust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika valdkonnas, kasutades vastavat terminoloogiat. Ta on teadlik valdkonna tavapärasest seosest majandusega, kuid rõhutab sotsiaal- ja humanitaarvaldkonna arengu olulisust, viidates huvile interdistsiplinaarsete teemade vastu.

Kõneleja näitab asjatundlikkust haridusrahastuse ja eelarvejaotuse küsimustes, kasutades spetsiifilist terminoloogiat nagu "pearaha" ja "koolipidaja". Argumenti toetatakse konkreetsete finantsnäitajatega (90 000 eurot, 350 eurot palgatõusu) ja näitega Uulu Põhikooli direktori kogemusest.