Istungi profiil: Liina Kersna
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-05-15
Poliitiline positsioon
Poliitik keskendub tugevalt hariduspoliitikale, eriti tehisaru ajastuga kohanemisele ja kõrghariduse omandamise suurendamisele (eesmärk 45%). Ta toetab jõuliselt strateegilisi investeeringuid inimkapitali ja tehnoloogiasse (TI-Hüpe, doktoriõpe), põhjendades seda pikaajalise majandusliku ja sotsiaalse kasuga. Väljendatakse muret korduva õppimise tasuliseks muutumise mõju pärast täiskasvanuharidusele. Stants on peamiselt poliitikapõhine ja tulevikku suunatud.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab suurt asjatundlikkust hariduspoliitika, elukestva õppe ja tehisintellekti (AI) integreerimise alal õppeprotsessi. Ta kasutab rohkelt statistikat ja rahvusvahelisi võrdlusi (nt 43,5% kõrgharidusega noori, 1% doktorikraadiga, 7-eurone tagasitulek investeeringult). Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu enesereguleeritud õppimine ja keelemudelid, mis viitab sügavale teadmistele valdkonnas.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja stiil on formaalne, optimistlik ja visionäärne, rõhutades vajadust kiiresti tegutseda ja initsiatiivi hoida ("initsiatiivi hoidmine on ülioluline"). Argumentatsioon põhineb tugevalt loogikal, statistikal ja rahvusvahelistel võrdlustel (OECD, Taani, Šveits). Eestit kujutatakse paindliku ja targa teerajajana, kes peab investeerima enne, kui teised vajadusest aru saavad.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmed näitavad osalemist täiskogu istungil 15. mail 2025, kus esitati küsimus ministrile ja peeti pikem sõnavõtt, milleks paluti lisaaega. Muude tegevusmustrite, sageduse või väliste sündmuste kohta andmed puuduvad.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika puudub poliitiliste vastaste või rühmade suunas. Kriitika on suunatud pigem struktuursetele puudujääkidele (nt madal doktorikraadiga inimeste osakaal ja kõrghariduse omandamise määr võrreldes OECD keskmisega).
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab koostööd akadeemiliste ringkondade ja riigivõimu vahel ("Võim ja vaim"), mainides Rektorite Nõukogu tellitud uuringut ja Jaak Vilo ettepanekut. Toetatakse ka Presidendi eestvedamisel käivitatud TI-Hüppe programmi, mis näitab valmisolekut laiapõhjaliseks koostööks.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on täielikult riiklikul tasandil (Eesti haridusvaldkonna arengukava, Eesti majandus) ja rahvusvahelistel võrdlustel (OECD, Euroopa riigid). Konkreetsed regionaalsed või kohalikud teemad puuduvad.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja pooldab tugevalt strateegilist riiklikku investeeringut haridusse ja doktoriõppesse, nähes seda majanduskasvu ja kõrgema lisandväärtuse (kuni 3 miljardit eurot tehisaru toel) peamise mootorina. Investeeringut õigustatakse kõrge sotsiaalse tootlusega (iga investeeritud euro toob tagasi vähemalt seitse eurot). Toetatakse majanduse liikumist kõrgema lisandväärtuse suunas.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on haridus, mida käsitletakse ühiskonna rikastamise, keele ja kultuuri hoidmise ning solidaarse tervishoiu tagamise alusena. Rõhutatakse vajadust avardada kõrghariduse omandamise võimalusi igale noorele, sõltumata taustast. Samuti rõõmustatakse täiskasvanuhariduses osalemise kasvutrendi üle.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Eesti haridusvaldkonna arengukava eesmärkide toetamisel, eriti õppeprotsessi nüüdisajastamisel ja kõrghariduse omandamise määra tõstmisel. Konkreetne poliitiline prioriteet on doktoriõppekohtade arvu suurendamine 500-ni, pöörates erilist tähelepanu tehisaru teemadele.
3 Analüüsitud kõnesid