Istungi profiil: Liina Kersna
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-03-19
Poliitiline positsioon
Toetab tugevalt teaduspõhiseid haridusreforme, nagu koolipäeva alguse edasilükkamine ja liikumise integreerimine õppetöösse, rõhutades nende positiivset mõju õppimistulemustele ja vaimsele tervisele. Poliitiline fookus on suunatud tulevikule ja ettevaatlikule, konsensuslikule reformitempole, eelistades põhimõtet "kümme korda mõõda ja üks kord lõika". Tõstatab kriitilise küsimuse riikliku investeeringu puudumise kohta suitsiidiennetusse võrreldes teiste ennetusprogrammidega.
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Näitab sügavat asjatundlikkust hariduspoliitikas, eriti seoses õpetajate karjäärimudelite, koolivõrgu ja käimasoleva haridusleppe läbirääkimiste detailidega. Kasutab teaduspõhiseid argumente (nt Liikuma Kutsuv Kool, hilisema koolialguse mõju) reformide põhjendamiseks. Esitab põhjalikke ülevaateid komisjoni aruteludest, viidates konkreetsetele osapooltele ja esitatud küsimustele.
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Toon on valdavalt asjalik, analüütiline ja protseduuriline, eriti Kultuurikomisjoni ettekannete puhul. Kasutab loogilisi apelle ja rõhutab teaduspõhisust, kuid väljendab ka isiklikku hirmu liiga kiirete ja läbimõtlemata haridusreformide ees. Keel on formaalne ja detailne, keskendudes pigem protsesside ja ajakavade edastamisele.
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegutseb Kultuurikomisjoni esindajana, andes täiskogule põhjaliku ülevaate komisjonis toimunud aruteludest Isamaa eelnõu teemal. Osaleb aktiivselt ministrite küsimustundides, keskendudes sotsiaalsetele ja haridusteemadele. On kursis Haridus- ja Teadusministeeriumi ning erinevate osapoolte vaheliste haridusleppe läbirääkimiste ajakavaga (nt kohtumised 29. aprillil ja 20. mail).
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Ei kritiseeri otseselt vastaseid, vaid pigem suunab opositsiooni (Isamaa) algatatud eelnõu teemad valitsuse poolt juba käimasolevate haridusleppe läbirääkimiste raamistikku. Tunnustab opositsiooni tõstatatud teemasid (karjäärimudel) kui olulisi, kuid rõhutab, et need on juba töös ja vajavad osapoolte kokkulepet.
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Rõhutab konsensuse ja osapoolte kaasamise tähtsust haridusreformide kujundamisel, rõhutades, et karjäärimudelit ei saa kehtestada "ülevalt alla". Töötab juhtivkomisjoni esindajana, mis eeldab konsensuslikku lähenemist, ning viitab pidevalt ministeeriumi ja erinevate osapoolte vahelistele aruteludele haridusleppe raames.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Keskendub riiklikele haridusreformidele ja koolivõrgu teemale. Mainib ministeeriumi plaane teha kohalike omavalitsustega koostööd just kutse- ja keskhariduse teemal, et võtta suuremat vastutust, kuid põhikoolivõrgu kokkutõmbamisest ei ole veel juttu olnud.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Käsitleb riiklikke programme investeeringutena, küsides spetsiifiliselt suitsiidiennetusse tehtavate investeeringute kohta. Puudutab õpetajate palgakorraldust, diferentseerimisfondi ja hariduse rahastamise mudeli võimalikke muudatusi seoses karjäärimudeliga.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Tugev fookus õpilaste vaimsele tervisele ja heaolule, toetades teaduspõhiseid meetmeid, mis parandavad nii õppimist kui ka vaimse tervise näitajaid. Tõstab esile suitsiidiennetuse kriitilise vajaduse ja nõuab selle rahastamise programme.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine fookus on haridusleppe läbirääkimistel ja sellega seotud seadusandlikel muudatustel, sealhulgas õpetajate karjäärimudelil ja koolivõrgul. Tegutseb Kultuurikomisjoni esindajana Isamaa algatatud otsuse eelnõu menetlemisel, tehes ettepaneku viia läbi lõpphääletus.
5 Analüüsitud kõnesid