Istungi profiil: Liina Kersna
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-03-05
Poliitiline positsioon
Keskne teema on haridusreformide elluviimine, mida on käimas korraga mitu (koolivõrk, kutseharidus, eestikeelne haridus). Toetatakse reformide vajalikkust, kuid kritiseeritakse teravalt nende sissejuhatust ja juhtimist, tuues näiteks õpetajate streigi, mis lõi mõra riigi usaldusväärsusesse. Rõhutatakse vajadust stabiilse valitsemise ja hästi läbimõeldud reformide järele, seades fookusesse protseduurilise ja tulemuspõhise lähenemise.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust hariduspoliitika ja reformijuhtimise valdkonnas. Kasutatakse spetsiifilist terminoloogiat, viidates muutuste juhtimise mudelitele ja loetledes käimasolevaid reforme (nt kutseharidusreform, alusharidusreform). Eraldi rõhutatakse tugispetsialistide (koolipsühholoogid, lastekaitsjad) rolli ja vajadust nendega konsulteerida õppimiskohustuse ea pikendamise küsimuses.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on formaalne, analüütiline ja nõuandev, kombineerides toetust ministrile ettevaatliku kriitikaga reformide läbiviimise kiiruse suhtes. Kasutatakse loogilisi ja protseduurilisi argumente, rõhutades kuulamise ja põhjendamise olulisust. Kõne on kohati pidulik, rõhutades hariduse fundamentaalset rolli ühiskonna sidususe ja rikkuse loomisel.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõned peeti Riigikogu täiskogu istungil haridusministri ettekande ja debati raames. Üks kõneleja palus oma fraktsiooni nimel lisaaega seisukohtade esitamiseks. Muud tegevusmustrid (kohtumised, reisimine) andmetest ei selgu.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Otsene kriitika on suunatud valitsuse tegevusele õpetajate streigi ärahoidmisel ja lahendamisel, mida peetakse usaldusväärsust kahjustavaks veaks. Vastaseid isikuliselt ei rünnata, vaid keskendutakse protseduurilistele ja juhtimisvigadele, hoiatades valdkonna "katkitegemise" eest.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on rõhutatult kaasav, nõudes reformide läbiviimist koostöös valdkonna esindusorganisatsioonidega. Oluliseks peetakse kuulamist ja kuulmist, et tekiks kriitiline hulk liitlasi, kes tahavad muudatusi ellu viia. Eraldi küsitakse, kui palju on konsulteeritud koolipsühholoogide ja lastekaitsjatega.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Not enough data
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Tunnistatakse hariduse rolli majanduskasvus ja tööjõuturu vajaduste rahuldamisel, kuid rõhutatakse, et hariduse mõju on fundamentaalsem ja laiem. Haridust ei tohiks käsitleda vaid majanduskasvu tööriistana. Iga haridusse suunatud euro on investeering targemasse, õnnelikumasse ja rikkamasse ühiskonda.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on haridus, mida käsitletakse isiksuse arengu ja sisemise maailma muutusena. Rõhutatakse laste ja noorte heaolu, eriti nende 700 noore osas, kes igal aastal õpingud katkestavad. Hariduse eesmärk on luua õppijale parem keskkond ning aidata kaasa sidusama ja turvalisema ühiskonna tekkele.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on ulatuslikel haridusreformidel, mis hõlmavad peaaegu kõiki valdkondi, sealhulgas õppimiskohustuse ea pikendamist. Kõneleja on nende reformide toetaja, kuid rõhutab vajadust olla erakordselt ettevaatlik ja vältida valdkonna kahjustamist liiga kiire läbiviimise tõttu.
3 Analüüsitud kõnesid