Istungi profiil: Liina Kersna
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-06-18
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on tugevalt suunatud haridussüsteemi stabiilsuse tagamisele ja õpetajate toetamisele, eriti kvalifikatsioonita alustavate õpetajate hoidmisele süsteemis. Kõneleja toetab jõuliselt kvalifikatsioonita alustavate õpetajate lepingute pikendamist ja nendele mentorluse ning enesearendamise aja (25% tööajast) tagamist. Seisukohad on eelkõige poliitika- ja lahendustepõhised, rõhutades vajadust vältida haridussüsteemi kokkukukkumist.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust hariduspoliitika detailides, eriti õpetajate kvalifikatsiooni, karjäärimudeli, koolijuhtide atesteerimise ja seaduseelnõude sisu osas. Kasutatakse konkreetseid statistilisi andmeid õpetajate kvalifikatsiooni taseme kohta (nt 70% alustavatest õpetajatest on kvalifikatsioonita) ja täpseid numbreid riiklike investeeringute (miljonid eurod) kohta õpetajakoolitusse. Samuti viidatakse spetsiifilistele töörühma ettepanekutele ja kutsutud ekspertidele komisjoni istungitel.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on formaalne, analüütiline ja konstruktiivne, keskendudes faktidele ja protseduuridele, eriti Kultuurikomisjoni arutelu detailsele refereerimisele. Kõneleja kasutab loogilisi argumente, rõhutades samas haridussüsteemi haavatavust ja vajadust toetada õpetajaid. Toon on üldiselt toetav ja lahendustele orienteeritud, väljendades tänu neile, kes on julgenud klassi ette minna.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on väga aktiivne Kultuurikomisjoni liige, refereerides põhjalikult komisjoni istungeid (nt 3. juuni) ja seal osalenud ametnike nimekirja. Esitatakse korduvalt detailseid küsimusi ministrile töörühma ettepanekute ja seaduseelnõude ajakava kohta. Tegevusmuster näitab sügavat osalemist seadusloome protsessis ja pidevat suhtlust ministeeriumi esindajatega.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Otsene kriitika poliitiliste vastaste või rühmade suunal puudub. Fookus on suunatud süsteemsete probleemide lahendamisele hariduses, mitte poliitilisele vastandumisele.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on avatud ja konsensuslik, rõhutades Kultuurikomisjonis tehtud konsensuslikke otsuseid eelnõu edasise menetlemise osas. Kõneleja väljendab soovi teha parlamendis eelnõu veel paremaks ning viitab kolleegide (Tõnis Lukas, Madis Kallas, Margit Sutrop) küsimustele, näidates arutelu kaasavat iseloomu.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on üleriigilisel hariduspoliitikal ja süsteemsetel probleemidel, mis puudutavad riigikoole ja kohaliku omavalitsuse koole. Mainitakse Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli rolli õpetajakoolituse rahastamisel. Konkreetsed regionaalsed või kohalikud teemad puuduvad.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated väljenduvad toetuses riiklikele investeeringutele haridusse ja õpetajate koolitusse, tuues välja konkreetsed summad (nt 7,7 miljonit eurot TÜ-le ja TLÜ-le, 4,2 miljonit eurot Õpetaja Akadeemiale). Eesmärk on stabiliseerida haridussüsteemi tööjõudu ja tagada kvalifikatsiooni omandamine riigi toel.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Põhiline sotsiaalne teema on haridussüsteemi kvaliteet ja jätkusuutlikkus, rõhutades vajadust toetada alustavaid ja kvalifikatsioonita õpetajaid, et tagada laste areng. Samuti käsitletakse koolijuhtide atesteerimise avalikkuse teemat isikuandmete kaitse kontekstis.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatusel, mis puudutab õpetajate lepingutingimusi ja koolijuhtide atesteerimist. Kõneleja on eelnõu toetaja ja aktiivne paranduste algataja rollis, pakkudes välja pikemaid lepinguid kvalifikatsiooni taotlevatele õpetajatele. Lisaks uuritakse kutseseaduse Riigikokku jõudmise ajakava.
4 Analüüsitud kõnesid