Istungi profiil: Liina Kersna
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2025-09-17
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt vastu koolilõuna toetuse alammäära tõstmisele, rõhutades, et see on prioriteetide küsimus. Ta rõhutab, et 30 miljonit eurot tuleks suunata õpetajate palkade tõstmisse (eesmärgiga vähemalt 10% kasv), mis on kvaliteetse hariduse tagamisel olulisem. Tema lähenemine on poliitikapõhine, keskendudes valitsuse eelarvelistele prioriteetidele ja hariduse kvaliteedi tagamisele õpetajate palga kaudu. Ta kaitseb valitsuse seisukohta, et seaduse muutmine ei ole toetuse suurendamiseks sobilik viis.
9 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust haridusvaldkonnas, eriti koolilõuna rahastusmudelite, eelarveprioriteetide ja seadusandluse osas. Ta kasutab konkreetseid finantsandmeid (nt 30 miljonit eurot kulu, 15% kõrghariduse toetuse kasv) ning tunneb hästi seadusandlikke protseduure (määruse vs seaduse muutmine). Oma kogemuse kinnituseks mainib ta, et on 10 aasta jooksul külastanud ja söönud enam kui 300 erinevas koolis, vaidlustades väited toidu ebakvaliteedi kohta.
9 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja retooriline stiil on analüütiline, autoriteetne ja konkreetne, tuginedes tugevalt loogilistele argumentidele ja eelarvelistele võrdlustele. Toon on ametlik, sobides juhtivkomisjoni esindaja rolliga, kuid ta lisab isiklikke kogemusi (koolilõunate söömine) toidukvaliteedi kaitseks. Ta kasutab vastaste kritiseerimiseks ajaloolisi fakte (EKRE valitsuse null eurot palgatõusu) ja esitab oma seisukohti veendunult.
9 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja tegevusmustrid hõlmavad juhtivkomisjoni töö koordineerimist, sealhulgas kultuurikomisjoni istungi läbiviimist 3. juunil ja eelnõu tagasilükkamise ettepaneku tegemist. Ta rõhutab oma pikaajalist (10-aastast) tegevust haridusvaldkonnas ja mainib enam kui 300 kooli külastamist.
9 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastasseis on suunatud Keskerakonnale (Vadim Belobrovtsev), kelle eelnõu kritiseeritakse nii menetluslikult (vale seadusandlik tee) kui ka sisuliselt (vale prioriteet). Lisaks kritiseerib ta teravalt EKRE-t, meenutades, et nende valitsuse ajal ei tõstetud õpetajate palka üldse, mis oli riigieelarvestrateegiasse sisse kirjutatud. Kriitika on poliitikapõhine ja intensiivne, eriti eelarveprioriteetide osas.
9 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on protseduuriline ja komisjonikeskne, ta annab ülevaate komisjoni arutelust ja hääletustulemustest. Ta märgib, et juhtivkomisjoni esindaja määramine toimus konsensuslikult, kuid eelnõu tagasilükkamise otsus oli napp (4 poolt, 3 vastu). Ta vastab kolleegide küsimustele (Tõnis Lukas) täpsustavalt.
9 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Peamine fookus on riiklikul haridus- ja eelarvepoliitikal. Regionaalselt toob ta esile Võrumaa positiivse näitena, kus riigi toetuse abil on peaaegu kõik haridusasutused hakanud kasutama mahetoorainet ja kohalikku toodangut.
9 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated rõhutavad eelarvedistsipliini ja prioriteetide seadmist, eelistades investeeringuid õpetajate palkadesse universaalsetele toetustele. Ta toetab maksupoliitikat, mis suurendab inimeste käsutusse jäävat raha, tuues näiteks tulumaksuvaba miinimumi tõstmise ja maksuküüru kaotamise, mis aitab kaasa toimetulekule.
9 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on kvaliteetne haridus ja koolitoit. Ta rõhutab, et koolitoit peab olema tervislik ja soe ning toetab seisukohta, et riik või kohalik omavalitsus peaks võtma suurema vastutuse majanduslikult keerulises olukorras olevate laste toitlustamise eest. Ta peab aga õpetajate palga tõstmist olulisemaks sotsiaalseks investeeringuks kui universaalset koolilõuna toetuse tõusu.
9 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Keskerakonna eelnõu tagasilükkamisel koolilõuna toetuse alammäära tõstmiseks. Tema prioriteet on tagada riigieelarve kaudu õpetajate palgafondi oluline kasv (vähemalt 10%), mida ta peab haridusvaldkonna peamiseks investeeringuks. Ta rõhutab, et koolilõuna toetuse muutmiseks on vaja muuta Vabariigi Valitsuse määrust, mitte seadust.
9 Analüüsitud kõnesid