Päevakorrapunktide kaupa: Liina Kersna

Kõneleja toetab mõõdukalt haridusvaldkonna eelarve üldist kasvu, pidades seda oluliseks. Samas seab ta tugeva kahtluse alla valitsuse tegevuse ja läbipaistvuse eestikeelsele haridusele ülemineku rahastamisel, tuues esile vastuolulised eelarveotsused. Fookus on eelkõige poliitika ja eelarveprotseduuride selgusel.

Poliitiline seisukoht on tugev vastuseis eelnõule 620 SE, mis puudutab koolilõuna toetuse tõstmist, kuna see ei ole valitsuse prioriteet. Ta rõhutab, et 30 miljoni euro suurune kulu tuleks suunata õpetajate palgatõusu ja kõrghariduse toetamisele, et tagada kvaliteetne haridus. Seisukoht on selgelt poliitika- ja prioriteedipõhine, kaitstes valitsuse eelarvestrateegiat. Ta rõhutab, et riigieelarve koostamine on prioriteetide küsimus, kus õpetajate palga tõus on esikohal.

Kõneleja võtab tugeva seisukoha hariduspoliitika küsimustes, vastandudes teaduslikule tõestusele tuginedes laste selekteerimisele esimesse klassi. Ta rõhutab vajadust seaduse tasandil muuta gümnaasiumikatsete korraldust, et lahendada logistilised probleemid, seades fookusesse vabadusel ja vastutusel baseeruva ühiskonna arengu. Poliitiline raamistik on selgelt poliitika- ja väärtuspõhine.

Kõneleja esindab Reformierakonna fraktsiooni ja võtab tugeva protseduurilise seisukoha, avaldades imestust Keskerakonna soovimatuse üle Riigikogu suures saalis töötada. Teine oluline positsioon on Kultuurikomisjoni esindamine, keskendudes Riigikogu otsuse eelnõule rahvusringhäälingu nõukogu liikmete valimiseks. Poliitiline raamistik on peamiselt protseduuriline ja institutsionaalse juhtimise keskne.

Tugev toetus haridusreformi eelnõule (653 SE), mis on raamitud poliitilise vajadusena õpetajate tööjõu stabiliseerimiseks ja haridussüsteemi kokkukukkumise vältimiseks. Põhirõhk on kvalifikatsioonita õpetajate toetamisel ning koolijuhtide atesteerimise ja vastutuse suurendamisel. Poliitiline positsioon on peamiselt poliitika- ja lahendustepõhine, otsides võimalusi eelnõu paremaks muutmiseks.

Poliitiline positsioon on tugev toetus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadusele (554 SE), mida peetakse hädavajalikuks riigi majanduse targemaks muutmiseks. Seisukoht on selgelt poliitika- ja struktuurikeskne, rõhutades vastutuse selget jagamist Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel. Eelnõu toetatakse eesmärgiga tagada selge rahastamisstruktuur ja ühiskonna rikkamaks muutumine.

Poliitiline rõhuasetus on suunatud õigussüsteemi moderniseerimisele tehisintellekti rakendamise kaudu ning õigushariduse reformimisele. Toetatakse tugevalt riigipõhise, turvalise ja Eesti kontrolli all oleva AI mudeli loomist tundlike andmete töötlemiseks. Fookus on poliitika- ja lahendustepõhine, rõhutades praktilist rakendamist ja hariduse strateegilist arendamist.

Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud haridusstrateegia "Eesti 2035" eesmärkide toetamisele, rõhutades elukestva õppe ja kõrghariduse osakaalu suurendamise vajadust. Eriti rõhutatakse proaktiivset investeerimist tehisaru (TI) teemadesse ja doktoriõppesse, nähes seda kui võtit riigi majanduslikuks ja sotsiaalseks eduks. Positsioon on selgelt poliitika- ja väärtuspõhine, rõhutades initsiatiivi hoidmist ja teerajaja rolli.

Poliitiline fookus on Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogu liikmete nimetamise protseduurilisel korrektsusel ja valdkondlikul ekspertsusel. Kõneleja toetab tugevalt Kultuurikomisjoni valikut nimetada nõukogusse Paavo Nõgene ja Raul Rebane, rõhutades nende pikaajalist kogemust. Samuti võtab kõneleja selge seisukoha soolise tasakaalu puudumise osas ERR nõukogus, kutsudes fraktsioone üles seda probleemi lahendama. Seisukoht on peamiselt poliitika- ja väärtuspõhine, rõhutades nii seadusest kinnipidamist kui ka mitmekesisuse vajadust.

Poliitiku peamised teemad on eesti keele ja kultuuri elujõulisuse tagamine ning Rahvusooper Estonia juurdeehitise toetamine. Ta toetab tugevalt Estonia projekti, nimetades seda riiklikult tähtsaks kohustuseks. Poliitiline raamistik on selgelt väärtuspõhine, rõhutades kultuuri pideva hoolitsemise vajadust ja uue omaksvõtmist. Ta seab kahtluse alla keelepoliitika horisontaalse juhtimise efektiivsuse.

Poliitiline fookus on põhiseadusest tuleneval kohustusel tagada tehisaru hea eesti keele oskus. Kõneleja toetab tugevalt eesmärki kahekordistada keelekorpus 15 miljardi sõnani, kuid esitab ministrile konkreetse tegevuse ja tulemuste kohta küsimusi, mis viitab tulemuspõhisele lähenemisele. Teema on raamitud põhiseadusliku kohustuse ja riigi pikaajalise arengustrateegia täitmise kaudu.

Kõige olulisem teema on majanduse arendamine kõrgema lisandväärtuse suunas, mis on seotud teadus- ja innovatsioonimahuka majanduse loomisega. Poliitiline positsioon on mõõdukalt kriitiline valitsuse tegevuse suhtes, küsides, mida saaks riik veel teha targema tööjõu panuse suurendamiseks. Fookus on tulemuspõhisel ja poliitikakesksel raamistikul, hinnates strateegia "Eesti 2035" elluviimist.

Poliitiline fookus on teadus- ja arendustegevuse (TAI) ning kõrghariduse rahastamise ja korralduse süsteemsel sidumisel. Kõneleja toetab ettepanekuid, mis parandavad teaduse ja kõrghariduse sidusust, rõhutades samas ülikoolide finantsautonoomia olulisust. Lähenemine on poliitikapõhine, keskendudes seaduseelnõu (TAIKS) konkreetsete mehhanismide selgitamisele ja parandamisele.

Poliitiline seisukoht on tugevalt suunatud noorte vaimse tervise teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse toetamisele, rõhutades vajadust kvalifitseeritud spetsialistide järele. Kriitika on suunatud ministeeriumi tegevusele (või tegevusetusele) infoliini reklaamimisel, mis viitab tulemuspõhisele poliitika hindamisele. Kõneleja kaitseb varasemalt algatatud spetsiifilist poliitilist lahendust (nõuandeliin 1226).

Poliitiline positsioon on tugev toetus täiskasvanuhariduse seaduse muutmisele, et seadustada mikrokvalifikatsiooni mõiste ja tagada õppekavade kvaliteet. Lähenemine on poliitika- ja menetluskeskne, rõhutades vajadust viia seadusandlus vastavusse ülikoolide praktikaga. Toetatakse eelnõu kiiret vastuvõtmist, pakkudes lõpphääletust juba jaanuaris. Samuti kaitstakse maksumaksja huve, seistes vastu riigilõivu drastilisele vähendamisele.

Poliitiline positsioon on tugev toetus haridusreformile (õppimiskohustuse ea tõstmine 18. eluaastani), mida nähakse olulise sisulise muutuse esilekutsujana. Rõhutatakse paindlikkuse ja individuaalsuse suurendamist õpiteedel, pakkudes noortele valikuid nagu vaheaasta ja kutseharidus. Samas tuuakse esile mure 2026. aastal tekkivate suurte lisarahavajaduste pärast haridusvaldkonnas. Fookus on poliitika- ja reformipõhine.

Poliitiline positsioon on tugevalt toetav Täiskasvanute koolituse seaduse muutmise eelnõule (465 SE), mis legaliseerib mikrokvalifikatsioonid ja mikrokraadid. Kõneleja rõhutab eelnõu pikaajalist ettevalmistust ja selle algatamist oma varasemal ministriajal, näidates tugevat isiklikku seotust ja poliitilist järjepidevust. Eelnõu raamimine on poliitikapõhine, keskendudes vajaliku seadusliku vormi loomisele.

Poliitiline fookus on õigussüsteemi kvaliteedil ja kohtunike kvalifitseerumise standarditel. Esineja küsib, kas madal kohtunikueksami läbimise protsent (üks kolmandik) viitab kehvale õigusharidusele või liiga kõrgele kvalifikatsioonilatile. Seisukoht on poliitikapõhine, otsides tõlgendust konkreetsele tulemusele, et tuvastada süsteemseid puudujääke.

Poliitiline seisukoht keskendub tugevalt teadus- ja arendustegevuse (T&A) rahastamise prioriteetsusele majanduskasvu tagamisel. Kõneleja kritiseerib valitsuse potentsiaalset otsust vähendada T&A rahastust negatiivse lisaeelarvega, pidades seda ebatargaks. Ta pooldab laenuraha investeerimist T&A-sse, et vältida kärpeid ja tagada innovatsioon. Seisukoht on tugevalt poliitikapõhine, rõhutades pikaajalist majanduslikku kasu.

Poliitiline seisukoht on tugevalt ennetusmeetmete poolt sotsiaalvaldkonnas, rõhutades, et ennetamine on tagajärgedega tegelemisest oluliselt odavam. Seisukoht on suunatud poliitika efektiivsusele ja ressursside otstarbekale kasutamisele, toetades vanemlusprogrammide sihtrühma laiendamist.

Poliitiline seisukoht on tugev toetus koolieelse lasteasutuse, kutseõppeasutuse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõule. Eesmärk on sätestada seaduslik alus õpilaste nimekirjadest kustutamiseks, et vabastada õppekohti teistele lastele, keda nimetatakse "Eesti omad lapsed". Seisukoht on selgelt poliitikapõhine, keskendudes haridussüsteemi halduslikule korrastamisele ja efektiivsusele.

Keskne teema on õpetajate töötingimuste parandamine ja karjäärimudeli loomine, mida käsitletakse käimasoleva riikliku Haridusleppe läbirääkimiste raames. Kersna toetab ettevaatlikku ja põhjalikku lähenemist, rõhutades, et hariduses tuleks pigem kümme korda mõõta ja üks kord lõigata. Ta positsioneerib end protseduuriliste lahenduste toetajana, mis on juba ministeeriumi töörühmades käsil. Poliitiline hoiak on suunatud lahenduste leidmisele läbi olemasolevate läbirääkimisstruktuuride.

Poliitiline positsioon on mõõdukalt toetav teaduspõhiste tervise- ja haridusalgatuste suhtes, nagu Liikuma Kutsuv Kool ja koolipäeva alguse edasilükkamine. Samas on kõneleja kriitiline ja nõudlik valitsuse tegevusetuse või ebaefektiivsuse osas suitsiidide ennetamisel. Fookus on tulemuspõhine, rõhutades oodatud tulemuste (suitsiidide arvu langus) saavutamata jäämist.

Poliitiline positsioon on tugevalt toetav Haridus- ja Teadusministri Kristina Kallase juhitud kuuele haridusreformile, mis viiakse ellu strateegia "Eesti 2035" raames. Samas väljendatakse muret reformide elluviimise kiiruse ja mahu pärast, hoiatades, et valdkonda ei tohi "katki teha." Poliitiline raamistik on segu tulemuslikkusest (ministri kiitmine) ja väärtuspõhisusest (hariduse fundamentaalne roll ühiskonnas). Üks kriitiline küsimus puudutab õppimiskohustuse ea pikendamise sotsiaalset mõju ja konsulteerimise piisavust koolipsühholoogide ning lastekaitsjatega.

Kõneleja keskendub teadus- ja arendustegevuse (TA) poliitikale, märkides, et arutelud kalduvad liigselt majanduse ja innovatsiooni poole. Ta esitab küsimuse sotsiaal- ja humanitaarvaldkonna arengu rolli kohta, näidates üles huvi tasakaalustatuma ja laiapõhjalisema lähenemise vastu TA-strateegias. Seisukoht on mõõdukalt poliitikapõhine, otsides selgitust valitsuse prioriteetide kohta.

Poliitiline seisukoht keskendub hariduse rahastamise mehhanismide reformimisele. Kõneleja toetab tugevalt seisukohta, et õpilaste pearaha peaks olema seotud otse kooliga, mitte koolipidajaga, et võimaldada edukatel koolidel tõsta õpetajate palka. See on tugevalt poliitikapõhine seisukoht, mis kritiseerib praegust tasandusmehhanismi.