Päevakorra profiil: Liina Kersna
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele õpetajate töötingimuste parandamiseks" eelnõu (373 OE) esimene lugemine
2024-03-19
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Keskne teema on õpetajate töötingimuste parandamine ja karjäärimudeli loomine, mida käsitletakse käimasoleva riikliku Haridusleppe läbirääkimiste raames. Kersna toetab ettevaatlikku ja põhjalikku lähenemist, rõhutades, et hariduses tuleks pigem kümme korda mõõta ja üks kord lõigata. Ta positsioneerib end protseduuriliste lahenduste toetajana, mis on juba ministeeriumi töörühmades käsil. Poliitiline hoiak on suunatud lahenduste leidmisele läbi olemasolevate läbirääkimisstruktuuride.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust hariduspoliitika ja seadusandliku protsessi osas, esitades detailse ülevaate Kultuurikomisjoni aruteludest. Ta valdab spetsiifilisi teemasid nagu õpetajate karjäärimudel, diferentseerimisfondi rakendamine ja Haridusleppe läbirääkimiste ajakava. Kersna tugineb oma teadmistes ministeeriumi esindajate ja kolleegide poolt tõstatatud küsimustele, näidates teadlikkust finantsilistest ja organisatoorsetest detailidest.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on formaalne, informatiivne ja protseduuriline, olles tüüpiline komisjoni ettekandjale. Kõneleja keskendub Kultuurikomisjoni arutelu ja otsuste edastamisele, kasutades loogilisi argumente ja faktilisi andmeid (nt läbirääkimiste kuupäevad). Esineb ettevaatlik toon, kus rõhutatakse vajadust vältida kiirustamist haridusreformide elluviimisel.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne Kultuurikomisjoni liige, esinedes juhtivkomisjoni esindajana ning andes ülevaate nädal varem toimunud komisjoni arutelust. Ta on kursis Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) läbirääkimiste tiheda ajakavaga, mainides konkreetseid kohtumiste kuupäevi (18. märts, 29. aprill, 20. mai).
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Otsest kriitikat vastaste suunal ei esine; pigem nenditakse, et Isamaa algatatud otsuse eelnõu teemad on juba lülitatud Haridusleppe läbirääkimistesse. Kriitika on kaudne ja protseduuriline, rõhutades, et lahendusi ei saa teha ülevalt alla ning on vaja oodata ära töörühmade töö lõpp. Vastaste teemakäsitlust peetakse sisuliselt kattuvaks käimasoleva valitsuse tööga.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab koostööd ja konsensust, märkides, et Kultuurikomisjoni otsused eelnõu menetlemise osas olid konsensuslikud. Ta rõhutab vajadust kaasata haridusvaldkonna osapooli kokkulepete saavutamiseks, eriti karjäärimudeli loomisel, mis peaks olema valdkonnaga kokku lepitud. Viitab koostööle ministeeriumi ja kohalike omavalitsustega keskhariduse võrgu teemal.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul tasandil, käsitledes Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Riigikogu tööd ja üleriigilist Hariduslepet. Mainitakse koostööd kohalike omavalitsustega kutse- ja keskhariduse võrgu teemal, kuid spetsiifilisi piirkondi ei rõhutata.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad keskenduvad hariduse rahastamisele, toetades plaanitavate muudatuste (nt karjäärimudeli) katmist 2025. aasta eelarvest. Arutletakse diferentseerimisfondi kasutamise ja võimaliku suurendamise üle karjäärimudeli rakendamiseks. Tunnistatakse, et erineva kvalifikatsiooniga õpetajate osakaal võib koolides tekitada erineva rahavajaduse.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on õpetajate töötingimuste, palgakorralduse ja töökoormuse parandamine. Kõneleja toetab nende küsimuste lahendamist struktureeritud reformide ja Haridusleppe raames, et muuta haridussüsteemi paremaks.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Riigikogu otsuse eelnõul 373 OE, mille eesmärk on parandada õpetajate töötingimusi. Kersna roll on juhtivkomisjoni esindaja, kes tagab eelnõu menetlemise ja lõpphääletusele viimise vastavalt konsensuslikule otsusele. Ta jälgib, et eelnõu teemad jõuaksid Haridusleppe ja 2025. aasta eelarve sisse.
4 Analüüsitud kõnesid