Päevakorra profiil: Liina Kersna
Haridus- ja teadusministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest (haridusreformid)
2024-03-05
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt toetav Haridus- ja Teadusministri Kristina Kallase juhitud kuuele haridusreformile, mis viiakse ellu strateegia "Eesti 2035" raames. Samas väljendatakse muret reformide elluviimise kiiruse ja mahu pärast, hoiatades, et valdkonda ei tohi "katki teha." Poliitiline raamistik on segu tulemuslikkusest (ministri kiitmine) ja väärtuspõhisusest (hariduse fundamentaalne roll ühiskonnas). Üks kriitiline küsimus puudutab õppimiskohustuse ea pikendamise sotsiaalset mõju ja konsulteerimise piisavust koolipsühholoogide ning lastekaitsjatega.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõnelejad demonstreerivad sügavat asjatundlikkust haridusvaldkonna reformide juhtimises ja sotsiaalpsühholoogilistes aspektides. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "muutuste juhtimise mudelid" ja loetletakse konkreetsed reformid (koolivõrgureform, kutseharidusreform, alusharidusreform). Eraldi rõhutatakse teadmisi haavatavatest noortest (700 noort, kes ei jätka õpinguid) ja tugispetsialistide (koolipsühholoogid, lastekaitsjad) rollist.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on formaalne, analüütiline ja ettevaatlikult toetav, sisaldades nii loogilisi argumente (muutuste juhtimise sammud) kui ka emotsionaalseid üleskutseid (laps peab olema fookuses). Minister saab kiitust pühendunud töö eest, kuid samal ajal manitsetakse kannatlikkusele ja selgitamisele. Kasutatakse metafoore isiksuse arengust ("saaks õide puhkeda") ja rõhutatakse vajadust kuulata ja kuulda valdkonna esindusorganisatsioone.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmed puuduvad.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Opositsiooni kriitika on suunatud peamiselt protseduurilistele puudujääkidele, mitte niivõrd reformide sisule. Tugevaim kriitika puudutab õpetajate streigi haldamist, mis "lõi tõsise mõra riigi usaldusväärsusesse" ja mida "oleks saanud ära hoida." Samuti kritiseeritakse ebapiisavat konsulteerimist koolipsühholoogide ja lastekaitsjatega õppimiskohustuse ea pikendamise osas.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõnelejad rõhutavad tungivalt vajadust viia reforme ellu koostöös haridusvaldkonna esindusorganisatsioonidega, selgitades, põhjendades ja kuulates. Koostöö eesmärk on luua "kriitiline hulk liitlasi," kes tahavad ja on valmis muutusi ellu viima. See rõhutab avatust dialoogile ja kaasamisele, et vältida usalduse kadu.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Andmed puuduvad. Arutelu keskendub riiklikele haridusreformidele ja strateegia "Eesti 2035" elluviimisele.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kuigi tunnistatakse hariduse rolli majanduskasvus ja tööjõuturu vajaduste rahuldamisel, lükatakse tagasi hariduse käsitlemine pelgalt majandusliku tööriistana. Haridusse suunatud eurot nähakse investeeringuna targemasse, sidusamasse, turvalisemasse ja rikkamasse ühiskonda, kus inimesed teevad teadlikumaid valikuid.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskne sotsiaalne teema on hariduse kättesaadavus ja kvaliteet, eriti eestikeelsele haridusele üleminek. Tugev sotsiaalne fookus on haavatavatel noortel ja nende toetamisel õppimiskohustuse ea pikendamise kontekstis. Haridust nähakse isiksuse arengu ja sisemise maailma muutuse vahendina, mille eesmärk on õppija ande ja huvi õitsele puhkemine.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisel haridusvaldkonnas. Prioriteetideks on kuue käimasoleva reformi (sh koolivõrgureform, kutseharidusreform, alusharidusreform ja eestikeelsele haridusele üleminek) toetamine ja rakendamine. Kõneleja on nende reformide tugev toetaja ja rõhutab vajadust nende selgitamiseks ja põhjendamiseks.
3 Analüüsitud kõnesid