Täiskogu istungite kaupa: Yoko Alender

Kõneleja näitab üles tugevat asjatundlikkust keskkonnaõiguse ja maavarade haldamise valdkonnas, eriti turbakaevanduste korrastamise ja mitmeotstarbelise maakasutuse osas. Ta kasutab spetsiifilist terminoloogiat ja viitab Kliimaministeeriumi maavarade osakonna juhataja Ene Jürjensi ekspertarvamustele. Ta keskendub eelnõu tehnilistele detailidele, nagu korrastamistingimuste piisavus ja järelevalve.

Kõneleja näitab üles põhjalikke teadmisi ringmajandusest, akude taaskasutuse majanduslikust mõttekusest ja tootjavastutuse süsteemidest. Ta kasutab konkreetseid andmeid, nagu pliiakude kasumlikkus ja elektroonikajäätmete kogused (20 000 tonni turul), ning viitab Euroopa tasandi regulatsioonidele, nagu kriitiliste toormete määrus. Erialane pädevus on kõrge, keskendudes süsteemi detailidele ja materjalide ringlussevõtule.

Ebapiisavad andmed.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust jäätmekäitluse statistikas ja poliitikas, tuues esile konkreetseid numbreid olmejäätmete tekke (1 kg/päevas) ja ringlussevõtu määrade (Eesti 38% vs EL 48%) kohta. Rõhutatakse vajadust parandada ringlussevõtu võimekust ning digitaliseerida aruandlust, viidates ka Riigikontrolli varasematele tähelepanekutele. Eraldi käsitletakse põlevkivitööstuse suurt osakaalu (70%) Eesti jäätmetekkes.

Kõneleja näitab üles asjatundlikkust kiirguskaitse ja meditsiinifüüsika valdkonnas, rõhutades teema spetsiifilisust ja vähest ekspertide arvu. Ta valdab põhjalikult seadusandlikku menetlust, kirjeldades täpselt komisjoni arutelude kuupäevi ja osalenud huvigruppe, nagu hambaarstide ühing ja radioloogiaühing.

Demonstreerib sügavaid teadmisi keskkonnaõigusest (müra sihtväärtuste määratlemine) ja energeetikast, eriti tuulikute võimsuste, mõjualade määratlemise ja sagedusturgude osas. Kasutab tehnilisi andmeid (nt tuulikute võimsused megavattides ja kõrgused meetrites) ning viitab ekspertide (Kliimaministeerium) ja õiguskantsleri seisukohtadele. Selgitab järjepidevalt erinevust keskkonnamõju ja kohaliku kasu määramise aluste vahel.

Kõneleja näitab suurt asjatundlikkust looduskaitse, metsamajanduse kestlikkuse ja energeetika valdkonnas, viidates nii Eesti kui ka rahvusvahelisele teadlaste tööle. Kasutatakse tehnilisi termineid ja andmeid, näiteks desünkroniseerimise, 1,6 miljardi euro suuruse võrgu tugevdamise ja 1800 MW reservvõimsuse kohta. Viidatakse ka ametlikele allikatele nagu "Eesti 2035" arengukava ja Maaülikooli professor Metslaid.

Esinejad demonstreerivad sügavat asjatundlikkust keskkonnaõiguse, jahinduse ja metsamajanduse valdkonnas, viidates spetsiifilistele andmetele (nt 11 000 hektarit) ja Euroopa Liidu rikkumismenetlusele. Eelkõige rõhutatakse vajadust tagada metsaelupaikade kaitse, tuginedes Riigikontrolli varasematele aruannetele ja komisjonitöö kogemusele.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust energiasektoris, käsitledes detailselt sagedusreservide turgu, võrgu tugevdamise kulusid ja salvestusvõimsuste (akupark, 200 MW) arendamist. Kasutatakse konkreetseid andmeid (1,6 miljardit eurot, 1 sent/kWh) ja tehnilisi termineid nagu "sagedusala" ja "saartalitlus". Ekspertiis laieneb ka rahvusvaheliste lepingute (Pariisi kliimalepe) faktide korrigeerimisele.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust energiapoliitika ja infrastruktuuri teemadel, kasutades tehnilisi termineid (nt desünkroniseerimine, sageduse hoidmine, puhtad tootmisvõimsused). Argumente toetatakse konkreetsete andmetega tarbijakulude (13 eurot aastas reservi eest) ja infrastruktuuri investeeringute (1,6 miljardit eurot) kohta. Rõhutatakse, et reservi hoidmine on majanduslikult mõistlik, kuna see väldib tipuhindade tõusu.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust ruumiloome, arhitektuuri ja halduskorralduse valdkonnas, tuginedes 12-aastasele töökogemusele Kultuuriministeeriumis arhitektuuri- ja disaininõunikuna. Ta identifitseerib end Riigikogus ainsa arhitektina ning rõhutab uue ameti kujunemist kompetentsikeskuseks. Ekspertiis on seotud teenuste koondamise ja riikliku struktuuri efektiivsusega.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust energeetika ja kliimapoliitika valdkonnas, käsitledes põlevkivi ajalugu, taastuvenergia tehnoloogiaid ja energiajulgeoleku aspekte. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "salvestusvõimsus" ja viidatakse seadusandlikele muudatustele (nt kohaliku kasu instrument). Samuti näidatakse teadlikkust puidumaterjali kõrgema lisandväärtusega kasutuse vajadusest.

Kõneleja näitab asjatundlikkust energeetika ja tööstuspoliitika valdkonnas, kasutades tehnilisi termineid nagu "teravatt-tund" ja rõhutades energia efektiivset tarbimist. Ekspertiisi kinnitab ka konkreetse tööstusjuhi (Taavi Madiberk) ja tema seatud tarbimissihist (20 TWh) teadlikkus.

Kõneleja näitab autoriteeti energeetika, kliimamajanduse ja digiriigi teemadel, kasutades konkreetseid statistilisi andmeid (nt 8,5 TWh tarbimine, 1,5 miljardit eurot säästu) ja tehnilisi termineid (energia trilemma, vesinikuvõimekus). Viidatakse Euroopa kliimavõrgustiku raportile ja Eleringi kinnitustele, toetudes faktidele ja ekspertide seisukohtadele.