Täiskogu istungite kaupa: Ester Karuse

Kõige silmatorkavam teema on hariduse ebavõrdsus ja kehv haldamine, eriti Valga piirkonnas. Kõneleja võtab tugeva vastuseisu seisukoha madalatele matemaatikaeksamite tulemustele ja kritiseerib teravalt riigi ebavõrdset regionaalpoliitikat (palgatoetuste puudumine Valgas) ning Valga Vallavalitsuse haridusjuhtimist. Poliitiline raamistik on tugevalt tulemuspõhine, rõhutades vajadust garanteerida võrdsed haridustingimused kõigile Eesti lastele. Lõpetuseks tehakse otsene üleskutse Valga elanikele mitte valida praeguseid võimulolijaid.

Kõige olulisem teema on gümnaasiumihariduse kättesaadavuse kriis ja ebavõrdsed võimalused noortele, mida käsitletakse süsteemse probleemina. Poliitiline seisukoht on tugevalt kriitiline riigi suutmatuse suhtes tagada kõigile koolikohti, nõudes kiiret reageerimist ja ettevalmistusi. Fookus on tulemuspõhisel valitsemisel ja noortele õiglaste võimaluste tagamisel, et vältida Eesti tervikuna kaotajaks jäämist.

Poliitiline fookus on elutähtsate regionaalsete teenuste kättesaadavuse tagamisel, eriti füüsiliste pangakontorite puudumisel Kagu-Eestis. Kõneleja rõhutab tugevalt, et pangateenus on ühiskondlikult hädavajalik, mitte pelgalt äritegevus. Seisukoht on suunatud riigi aktiivse rolli nõudmisele pankadega dialoogi pidamisel ja suunamisel, et kaitsta eeskätt vanemaealisi.

Poliitiline fookus on elutähtsate teenuste (pangandus, haridus) kättesaadavusel ja regionaalsete probleemide lahendamisel. Esineja võtab tugevalt seisukoha, et riik peab sekkuma, et tagada teenused ka väiksemates piirkondades ja et hariduse kättesaadavus ei oleks loterii. Seisukohad on suunatud valitsuse tegevusetuse kriitikale, rõhutades olukorra tõsidust ja kriitilisust.

Poliitiline positsioon on tugevalt vastanduv valitsuse plaanile tuua Rootsi kurjategijaid Tartu vanglasse, rõhutades, et see ohustab Lõuna-Eesti ja Tartu turvalisust. Kriitika on suunatud plaani teostatavusele, keskendudes praktilistele probleemidele, nagu vajadus palgata 400 uut vanglaametnikku olukorras, kus sisejulgeoleku asutustes valitseb juba suur personalipuudus. Seisukoht on selgelt tulemuspõhine, kahtluse alla seades ministri väite turvalisuse tõstmise kohta.

Poliitiline positsioon on tugevalt valitsuse lisaeelarve vastu, kritiseerides seda kui ebaõiglast ja ideoloogilist valikut, mis suurendab võlakoormust. Peamised rõhuasetused on sotsiaalse õigluse puudumine ja vajadus leida riigikaitsekuludele (5%) püsiv ning õiglane rahaline kate, mitte laenuraha. Kõneleja seab kahtluse alla, kas rahanduspoliitika teenib ühiskonda tervikuna või vaid väheseid jõukaid.

Kõige silmapaistvamad teemad on kohtusüsteemi efektiivsus ja konkurentsijärelevalve toimimine Eestis. Poliitiline hoiak on murelik ja skeptiline, eriti seoses kõrgemate kohtuastmete sisulise töö ja Konkurentsiameti eelarvekärbetega. Fookus on institutsioonide tulemuslikkusel ja seadusandlikul raamistikul, olles pigem tulemuspõhine.

Kõige olulisem teema on parlamendi delegatsioonide koosseisu muutmine ja menetluslik korrektsus. Kõneleja toetab tugevalt eelnõu vastuvõtmist, rõhutades, et muudatus on vajalik seoses Riigikogu liikme volituste lõppemisega. Fookus on selgelt protseduurilisel ja poliitikat toetaval raamistikul.

Poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline uute koolinõuete määruse rakendamise protseduuri suhtes, rõhutades läbirääkimiste varasema alustamise vajadust. Seisukoht on suunatud puudulikule ettevalmistusele ja selle negatiivsetele tagajärgedele kohalikul tasandil, olles seega pigem tulemuslikkusele suunatud. Kõneleja vastandub valitsuse ja kohaliku omavalitsuse tegevusetusele.

Poliitiline seisukoht on tugevalt protseduurikeskne, toetades Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu nr 559 kiiret edasiliikumist teisele lugemisele ja lõpphääletusele. Rõhutatakse, et eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälte enamus, mis viitab kindlale toetusele seaduse jõustumisele. Seisukoht on pigem poliitika elluviimise (policy-driven) kui väärtuspõhine.

Poliitiline rõhuasetus on suunatud riigi teenuste ja finantsasutuste füüsilise kättesaadavuse säilitamisele maakonnakeskustes, eriti Valgas, rõhutades seda kui moraalset kohustust. Samuti nõutakse vastutust riigihangete ja infrastruktuuriprojektide (Rohuküla liin) planeerimise osas, kusjuures raamimine on selgelt tulemuspõhine ja regionaalset ebavõrdsust leevendav. Kõneleja peab oma nõudmisi (pangakontori säilimine) siiralt põhjendatuks ja mitte liiga palutuks.

Kõneleja kritiseerib tugevalt riigiasutuste süsteemide puudulikku toimimist ja omavahelist suhtlust. Ta seab kahtluse alla "personaalse riigi" kontseptsiooni realistlikkuse, kuna isegi elementaarne andmevahetus puudub. Seisukoht on selgelt tulemuspõhine ja keskendub haldusvigadele, mis mõjutavad erivajadustega inimesi.

Poliitiline seisukoht on tugevalt toetav Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi (IDEA) põhikirjaga ühinemise suhtes. Seisukohta põhjendatakse välispoliitilise kuvandi edendamise ja Eesti julgeoleku tugevdamisega, kinnistades Eestit samameelse partnerina tugevate lääneriikide hulgas. Seisukoha raamimine on selgelt väärtus- ja poliitikapõhine, rõhutades demokraatia ja inimõiguste toetamist.

Poliitiline seisukoht keskendub tugevalt määratlemata kodakondsusega isikute kaasamisele ja kodakondsuse andmise soodustamisele, rõhutades õiglust ja kogukonna elus osalemise võimaldamist. Seisukoht on väärtuspõhine, kritiseerides valitsuse või komisjoni tegevusetust kui "ebaõiglast või läbimõtlematut".

Poliitiline positsioon on tugevalt pangamaksu vastu, kuna see raskendab pankade olukorda ja kiirendab kontorite sulgemist. Kõneleja rõhutab vajadust tagada vahetu pangateenus maakonnakeskustes, seades esiplaanile teenuste kättesaadavuse regionaalpoliitilise aspekti. Positsioon on pigem tulemuspõhine, keskendudes kavandatava poliitika negatiivsetele praktilistele tagajärgedele.

Kõneleja keskendub tugevalt välispoliitikale ja demokraatlikele väärtustele, toetades kindlalt Gruusia püüdlusi Euroopa Liidu ja NATO suunal. Seisukoht on väärtuspõhine: mõistetakse hukka Gruusia valitsuse taganemine lubadustest ja rahumeelsete meeleavalduste mahasurumine. Poliitiline seisukoht on tugev ja nõuab konkreetseid meetmeid, nagu sanktsioonide kehtestamine vastutavate isikute suhtes.

Poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline valitsuse tegevuse suhtes, keskendudes protseduurilisele legitiimsusele ja täitmisele. Kõige olulisem teema on hea õigusloome põhimõtete rikkumine, mis on otseselt seotud elanike usalduse langusega valitsuse vastu (murettekitav 37%). Nõutakse valitsuse usaldusväärsuse ja läbipaistvuse taastamist.

Poliitiline positsioon keskendub põhiseaduslike väärtuste kaitsmisele, eriti usuvabadusele. Kõneleja seab kahtluse alla valitsuse tegevuse (Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku likvideerimise algatamine) kooskõla tagatud inimõigustega. Tegemist on tugevalt väärtuspõhise raamistikuga, mis rõhutab demokraatlikke õigusi.

Kõige olulisem teema on krimmitatarlaste 1944. aasta küüditamise genotsiidiks tunnistamine, mida käsitletakse tugevalt väärtuspõhiselt. Poliitiline positsioon on kindel toetus vabadusele, inimõigustele ja Ukraina territoriaalsele terviklikkusele. Esineja mõistab teravalt hukka totalitaarse Nõukogude režiimi terrori ja Venemaa Föderatsiooni jätkuva agressiivse poliitika. Sotsiaaldemokraadid toetavad avalduse vastuvõtmist.

Poliitiline rõhuasetus on tugevalt suunatud regionaalse ebavõrdsuse leevendamisele majanduse, tööhõive ja palgataseme osas. Kõneleja tunneb muret regionaalse arengu teema pärast, pakkudes lahendusena poliitikapõhist lähenemist, mis keskendub rahatarkuse programmide pakkumisele koolisüsteemi kaudu. Stants on mõõdukalt toetav hariduslikele meetmetele majandusliku ebavõrdsuse vähendamiseks.

Poliitiline rõhuasetus on rahvusvahelisel julgeolekul ja tuumaohutuse riskide haldamisel sõjaolukorras. Kõneleja rõhutab tungivat vajadust konsulteerida riikidega, kes seisavad reaalselt silmitsi tuumajaamade haldamisega sõja tingimustes, tuues näiteks Ukraina. Fookus on poliitika- ja julgeolekumeetmete parandamisel.

Poliitiline positsioon keskendub Gruusia Euroopa Liidu ja NATO püüdluste tugevale toetamisele, rõhutades Eesti pikaajalist sõprust ja strateegilist partnerlust. Seisukoht on väärtuspõhine, väljendades murelikkust Gruusia valitsuse taganemise pärast euroopalikest väärtustest ja õigusriigi põhimõtetest. Kõneleja rõhutab, et Eesti kohus on kaitsta euroopalikke väärtusi ja juhtida tähelepanu Gruusia valitsuse probleemidele.

Peamised teemad on Eesti majanduse pikaajaline langus ja Venemaa agressioonisõja ning presidendivalimiste mittetunnustamine. Majandusküsimustes on seisukoht tugevalt kriitiline valitsuse tegevusetuse suhtes, nõudes taaskäivitamise plaani. Välispoliitikas on seisukoht ühemõtteliselt hukkamõistev Venemaa tegevuse suhtes Ukrainas, rõhutades demokraatlike väärtuste kaitsmist. Poliitiline raamistik on nii tulemuspõhine (majandus) kui ka väärtuspõhine (välispoliitika).

Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud välis- ja julgeolekupoliitikale, rõhutades vankumatut toetust Ukrainale ning vajadust Euroopa enesekaitsevõime tugevdamiseks. Samas kritiseeritakse teravalt valitsuse tegevust väliskaubanduspoliitikas ja diplomaatilise esindatuse vähendamises USA-s, pidades neid samme "suureks veaks" ja vabatahtlikuks isolatsiooniks. Fookus on tulemuspõhine, kritiseerides ministeeriumi suutmatust täita välismajanduse edendamise ülesandeid.

Kõneleja toetab tugevalt Eesti esindatuse strateegilist korraldamist Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees (ENPA), et tagada fraktsioonide tasakaalustatud esindatus. Peamine eesmärk on toetada Indrek Saare kandidatuuri ENPA peasekretäri kohale, rõhutades vajadust olla esindatud igas assamblee fraktsioonis. Käsitlus on pigem protseduuriline ja strateegiline, keskendudes parima tulemuse saavutamisele rahvusvahelisel tasandil.