Istungi profiil: Jaanus Karilaid
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-12-16
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevas opositsioonis valitsuse (Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid) majandus- ja justiitspoliitikale, rõhutades, et kuritegevuse kasv (2023–2024) on otseselt seotud maksutõusude, majanduslanguse ja sotsiaalprogrammide kärbetega. Stants on tugevalt tulemuspõhine, süüdistades valitsust ebaefektiivsuses ja silmakirjalikkuses. Kõneleja rõhutab, et poliitika muudatustel on reaalne mõju ühiskonnale ja kuritegevuse näitajatele.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust kriminaalpoliitika ja kohtusüsteemi rahastamise osas, viidates konkreetsetele andmetele (kuritegevuse langus 2012–2022) ja kärpe summale (4,4 miljonit eurot). Tsiteeritakse Riigikohtu esimehe Villu Kõve ettekandeid menetluse ökonoomsuse ja kohtunike ressursside vajaduse teemal. Samuti viidatakse Kohtute Haldamise Nõukogu (KHN) kirjadele ja Justiitsministri varasematele tsitaatidele sotsiaal-majandusliku olukorra mõjust vargustele.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on väga võitluslik, süüdistav ja kiireloomuline, kasutades tugevaid emotsionaalseid ja hinnangulisi väljendeid (nt "ääretult silmakirjalik, ääretult valelik, õõnes," "maksukaos"). Kõneleja vastandab ministri retoorilist enesekindlust tegelikele poliitilistele otsustele (kärped) ning kasutab korduvalt retoorilisi küsimusi vastase positsiooni õõnestamiseks. Apellatsioonid on peamiselt loogilised, tuginedes poliitika ja kuritegevuse näitajate vahelisele seosele.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt täiskogu istungi debatis, esitades korduvaid küsimusi ja repliike justiitsministrile kriminaalpoliitika ja kohtusüsteemi rahastamise teemal. Tegevusmuster viitab valitsuse tegevuse pidevale ja intensiivsele jälgimisele ning kritiseerimisele parlamendi saalis.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on Justiitsminister ja Reformierakonna ning Sotsiaaldemokraatide juhitud valitsus. Kriitika on intensiivne ja mitmetasandiline, süüdistades valitsust silmakirjalikkuses, valedes (maksutõusud) ja kohtusüsteemi nõrgestamises kärbetega. Minister on eriti kritiseeritud selle eest, et ta keskendub marginaalsetele küsimustele (EKRE poliitikute retoorika) süsteemsete probleemide asemel.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Ei ole piisavalt andmeid.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on eranditult riiklikel teemadel, käsitledes Eesti majanduse langust, maksukaost ja riikliku kohtusüsteemi rahastamist. Puudub viide konkreetsetele piirkondlikele või rahvusvahelistele teemadele.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja on tugevalt maksutõusude vastu majanduslanguse tingimustes, kritiseerides valitsuse tekitatud "maksukaost" ja koormiste pealepanemist. Toetatakse majandust turgutavate meetmete rakendamist, mis annaks inimestele rohkem sissetulekuid ja avaldaks positiivset mõju kuritegevuse vähenemisele. Majanduslangust nähakse otsese kuritegevuse kasvatajana.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalpoliitiline fookus on kuritegevuse kasvu sotsiaal-majanduslikel põhjustel, rõhutades, et kehvem olukord sunnib inimesi varastama toitu ja esmatarbekaupu. Kritiseeritakse huvihariduse rahastamise vähendamist ja peretoetuste äravõtmist, nähes neis otseseid seoseid sotsiaalse olukorra halvenemisega. Nõutakse kriminaalpoliitika tervikpildi arvestamist, mis hõlmaks ka sotsiaal-majanduslikke tegureid.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik mure on kohtusüsteemi eelarvekärbe 4,4 miljonit eurot, millele kõneleja on vastu, kuna see muudab kohtumenetluse ebaefektiivsemaks. Nõutakse kohtusüsteemi professionaalsemaks muutmiseks vajalike ressursside ja sotsiaalsete garantiide tagamist, et lühendada menetlusaega ja tagada õiglus.
3 Analüüsitud kõnesid