Istungi profiil: Jaanus Karilaid
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-11-18
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse tegevuse ebaefektiivsusele ja majanduse halvenemisele. Peamised teemad on konkurentsivõime langus, maksurahu rikkumine ja kriitika vaigistamine, kusjuures fookus on valitsuse kehval sooritusel. Kõneleja kritiseerib peaministrit demokraatia väikestesse kingadesse surumise eest ja sotside diktaadile allumise pärast.
6 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust makromajanduse, maksupoliitika ja energiaportfelli küsimustes, nõudes konkreetseid mõjuanalüüse ja arvutusi. Ta viitab ametlikele allikatele (Kaubanduskoda, Konjunktuuriinstituut) ning kasutab võrdlusi naaberriikide (Leedu, Soome) ja varasemate valitsuste majandusprogrammidega (Jüri Ratase valitsus 2016). Eriti detailne on ta küsimustes, mis puudutavad elektri, toidu ja prügiveo hinnatõusu prognoose 2025. ja 2026. aastaks.
6 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on teravalt kriitiline, laetud ja nõudlik, süüdistades peaministrit sisemise rahu kaotamises ja ebaselguses. Kasutatakse tugevaid metafoore ja hinnanguid ("maksukaos," "vähikäik," "sotside diktaat," "poliitilist udu ja häma"). Kõneleja nõuab konkreetseid fakte ja numbreid, vastandades neid valitsuse üldsõnalisele hämale, ning on formaalses parlamendikeskkonnas otsekohene ja konfronteeriv.
6 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne täiskogu istungitel, esitades arupärimisi ja järelküsimusi, mis on sageli juba kuu aega tagasi üle antud. Ta on järjepidev valitsuse lubaduste ja tegelike plaanide võrdlemisel ning nõuab detailset informatsiooni seadusandlike initsiatiivide kohta. Ta viitab ka varasemale arupärimisele kliimaministrile (Yoko Alenderile).
6 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud peaministri juhitava valitsuse ja koalitsioonipartnerite vastu, eriti majanduspoliitika ja maksude osas. Kriitika on nii poliitiline (konkurentsivõime hävitamine) kui ka protseduuriline (kriitika vaigistamine, kaasamise eiramine). Sotsiaaldemokraate kritiseeritakse otseselt poliitika dikteerimise eest, mis sunnib peaministrit tegema poolikuid otsuseid, eriti põhiseaduse muutmise küsimuses.
6 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmeid ebapiisavalt. Kõneleja keskendub valitsuse kritiseerimisele ja varasemate valitsuste (Jüri Ratase) edulugude esiletoomisele, mitte aga koostöövõimalustele.
6 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt riiklik (Eesti majanduse konkurentsivõime, maksupoliitika) ja rahvusvaheline, kasutades võrdlusi Leedu ja Soomega, et rõhutada Eesti majanduse halba seisu. Mainitakse ka kohalike omavalitsuste maksutulu suurendamise otsinguid, kuid see on osa laiemast maksuteemast.
6 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja on tugevalt vastu uute maksude ja koormiste kehtestamisele, mis vähendavad konkurentsivõimet ja halvendavad majanduslikke väljavaateid. Ta toetab sihitud investeerimisprogramme majanduse turgutamiseks, viidates Ratase valitsuse edule. Rõhutatakse vajadust tagada maksurahu ning muretsetakse elektri, toidu ja prügiveo kallinemise pärast.
6 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Ainus käsitletud sotsiaalne teema on põhiseaduse muutmine seoses hallipassimeestega, kus kõneleja nõuab täisrehkenduse tegemist. Ta kritiseerib praegust lahendust kui "lahjat" ja poolikut, mis on tingitud sotside diktaadist.
6 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud valitsuse plaanitavate maksutõusude (pakendimaks, jäätmetasu) vastustamisele ja nende initsiatiivide loetelu nõudmisele. Samuti nõutakse põhiseaduse muutmise täielikku ja kiiret lahendamist ning selgust energiaportfelli seadusandlikes initsiatiivides (tuumaenergia toetamine ennaktempos).
6 Analüüsitud kõnesid