Istungi profiil: Jaanus Karilaid
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-10-23
Poliitiline positsioon
Kõneleja poliitiline positsioon on tugevalt suunatud julgeolekuohtude maandamisele, nõudes Vene Föderatsiooni kodanike hääleõiguse piiramist Eestis, pidades vastupidist tegevust riiklikuks julgeolekuohuks. Teine peamine fookus on valitsuse majanduspoliitika terav kritiseerimine, mida peetakse ebapädevaks ja mis halvendab inimeste elukeskkonda. Poliitiline raamistik on tugevalt väärtuspõhine (julgeolek) ja tulemuspõhine (majanduslik ebaõnnestumine).
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadmisi julgeoleku ja kodakondsuse teemadel, viidates konkreetsele Vene kodanike arvule (üle 84 000) ja nende lojaalsusvandele. Majandusteemadel toetutakse Konjunktuuriinstituudi juhi Peeter Raudsepa tsitaadile, et kritiseerida valitsuse poliitikat. Kasutatakse termineid nagu "kaootiline maksukaskaad" ja viidatakse kärpimise näilisusele.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Toon on äärmiselt konfronteeriv, süüdistav ja teravalt kriitiline, kasutades tugevaid iseloomustusi nagu "õõnsavõitu", "silmakirjalikud" ja "julgeolekuoht Eestile". Apellatsioonid on peamiselt emotsionaalsed ja poliitiliselt laetud, rõhutades vastaste ebapädevust ja võimetust ühiskonda lugeda. Kõne on otsekohene ja formaalselt parlamendikõnele omane.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõik kõned pärinevad ühest täiskogu istungist (2024-10-23), mis näitab aktiivset osalemist parlamendi debattides. Kõneleja esitab küsimusi nii julgeoleku- kui ka majandusteemadel, pöördudes otse ettekandja ja ministri poole.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on valitsus ja võimul olevad erakonnad, eriti Sotsiaaldemokraadid, keda süüdistatakse hääleõiguse piiramise takistamises. Rahandusministrit ja teisi juhtivaid ministreid (Michal, Ligi) kritiseeritakse ebapädevuse ja kaootilise majanduspoliitika eest. Kriitika on intensiivne, süüdistades vastaseid silmakirjalikkuses ja riikliku julgeoleku ohustamises.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja viitab parlamendi kuue erakonna seast nelja ühisele tahtele hääleõigust piirata, mis näitab valmisolekut koostööks opositsiooni või teiste erakondadega konkreetse seadusandluse osas. Valitsusega koostöö puudub, vaid on tugev vastuseis.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt riiklikel teemadel (julgeolek, majanduspoliitika), kuid viidatakse ka Eesti ettevõtjate rahulolematusele. Lisaks mainitakse suhtlemist vallavanemate ja külavanematega, mis näitab teadlikkust kohalikust tasandist ja ühiskonna lugemise vajadusest.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja on tugevalt vastu valitsuse majanduspoliitikale, kritiseerides seda kui kaootilist maksukaskaadi ja näilist kärpimist, mis tegelikult ei toimu. Väidetakse, et praegune juhtimine viib Eesti "Euroopa põhja", ning rõhutatakse Eesti ettevõtjate rahulolematust. Eelistatakse ilmselt stabiilset ja prognoositavat majanduskeskkonda, vastandudes praegusele maksutõusude rütmile.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Tugev fookus on julgeoleku ja kodakondsuse teemadel, nõudes Vene Föderatsiooni kodanike hääleõiguse piiramist. See on raamitud otsese julgeolekuohuna, kuna need kodanikud on andnud lojaalsusvande Venemaa konstitutsioonile.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on Vene kodanike hääleõiguse piiramine, milleks parlamendis on väidetavalt nelja erakonna tahe olemas. Kõneleja on selle piirangu tugev toetaja ja süüdistab valitsust selle takistamises.
3 Analüüsitud kõnesid