Istungi profiil: Jaanus Karilaid
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
2024-07-29
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse, eriti Reformierakonna, ebaõnnestunud maksu- ja eelarvepoliitika kritiseerimisele, mida nimetatakse "poliitiliseks kaoseks". Seisukoht on tulemuspõhine, rõhutades majanduslanguse süvendamist maksukaskaadi abil ja parteilist ülbust. Kõneleja hääletab käesoleva eelnõu vastu, kuna see on pikaajalise ebaprofessionaalsuse tulem.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust maksu- ja eelarvepoliitika valdkonnas, kasutades konkreetseid numbreid, nagu 500 miljonit eurot maksuküüru kaotamise hinnana ja 200 miljonit eurot automaksust. Rõhutatakse vajadust võrdleva analüüsi järele, näiteks teede olukorra hindamisel võrreldes Läti, Leedu ja Soomega. Analüüs on süstematiseeriv, püüdes leida järeldusi poliitilise kaose põhjuste kohta.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on väga võitluslik, süüdistav ja kriitiline, kasutades tugevaid emotsionaalseid väljendeid nagu "parteiline ülbus" ja "majandust suretada". Kasutatakse irooniat, eriti peretoetuste seostamisel automaksuga, ja viidatakse Reformierakonna sisemistele vaidlustele. Kõne on formaalne, kuid sisaldab teravaid iseloomustusi valitsuse liikmete enesekriitikavõime puudumise kohta.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osales erakorralisel istungjärgul, pidades pika ja analüüsiva kõne valitsuse poliitika kritiseerimiseks. Lisaks esitas ta kaks lühikest protseduurilist ettepanekut hääletamise läbiviimiseks. Tegevusmustrid piirduvad intensiivse osalemisega parlamendidebatil.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine opositsioon on suunatud Reformierakonnale, keda süüdistatakse pikaajalises ebaprofessionaalsuses, parteilises ülbuses ja majanduslanguse põhjustamises. Kriitika on intensiivne ja puudutab nii poliitikat (maksukaskaad) kui ka iseloomu (enesekriitikavõime puudumine). Sotsiaaldemokraate kritiseeritakse traditsiooniliste redistributsiooni põhimõtete hülgamise eest ning Eesti 200-t peetakse Reformierakonna poliitika ausaks, kuid ajutiseks elluviijaks.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmeid pole piisavalt. Kõneleja keskendub valitsuse teravale kritiseerimisele ega viita koostööle, kompromissivalmidusele ega erakondadeülesele tegevusele.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklik, keskendudes maksu- ja eelarvepoliitikale ning riigi majanduse üldisele olukorrale. Infrastruktuuri teemat käsitletakse majanduspoliitika nurgakivina, tehes võrdlusi naaberriikidega (Läti, Leedu, Soome). Spetsiifilist kohalikku või piirkondlikku fookust ei ole.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja on tugevalt vastu uute maksude kaskaadile, väites, et see suretab majandust ja viib riigi majanduslikku auku. Kritiseeritakse eelarvepoliitikat, mis on viinud raha riigikassast välja, jättes puudu toetusteks, teenusteks ja investeeringuteks. Eelistatakse stabiilsust ja vastutustundlikku eelarvejuhtimist, vastandudes maksupoliitilisele "tõmblemisele".
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Ainus mainitud sotsiaalküsimus on peretoetused, mida kasutatakse valitsuse uue automaksu põhjenduse absurdsuse demonstreerimiseks. Sotsiaalküsimusi käsitletakse eelkõige fiskaalpoliitika kontekstis, mitte sotsiaalsete väärtuste alusel.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on käimasoleva eelnõu vastustamine, mis on seotud valitsuse maksu- ja eelarvepoliitikaga. Kõneleja on aktiivne vastaseisja praegusele seadusandlikule suunale, mis tema hinnangul süvendab majanduslangust.
3 Analüüsitud kõnesid